1 א ויקרא יעקב אל בניו ויאמר האספו ואגידה לכם את אשר יקרא אתכם באחרית הימים
2 ב הקבצו ושמעו בני יעקב ושמעו אל ישראל אביכם
3 ג ראובן בכרי אתה כחי וראשית אוני--יתר שאת ויתר עז
4 ד פחז כמים אל תותר כי עלית משכבי אביך אז חללת יצועי עלה {פ}
5 ה שמעון ולוי אחים--כלי חמס מכרתיהם
6 ו בסדם אל תבא נפשי בקהלם אל תחד כבדי כי באפם הרגו איש וברצנם עקרו שור
7 ז ארור אפם כי עז ועברתם כי קשתה אחלקם ביעקב ואפיצם בישראל {פ}
8 ח יהודה אתה יודוך אחיך--ידך בערף איביך ישתחוו לך בני אביך
9 ט גור אריה יהודה מטרף בני עלית כרע רבץ כאריה וכלביא מי יקימנו
10 י לא יסור שבט מיהודה ומחקק מבין רגליו עד כי יבא שילה ולו יקהת עמים
11 יא אסרי לגפן עירה ולשרקה בני אתנו כבס ביין לבשו ובדם ענבים סותה
12 יב חכלילי עינים מיין ולבן שנים מחלב {פ}
13 יג זבולן לחוף ימים ישכן והוא לחוף אנית וירכתו על צידן {פ}
14 יד יששכר חמר גרם--רבץ בין המשפתים
15 טו וירא מנחה כי טוב ואת הארץ כי נעמה ויט שכמו לסבל ויהי למס עבד {ס}
16 טז דן ידין עמו--כאחד שבטי ישראל
17 יז יהי דן נחש עלי דרך שפיפן עלי ארח--הנשך עקבי סוס ויפל רכבו אחור
18 יח לישועתך קויתי יהוה {ס}
19 יט גד גדוד יגודנו והוא יגד עקב {ס}
20 כ מאשר שמנה לחמו והוא יתן מעדני מלך {ס}
21 כא נפתלי אילה שלחה--הנתן אמרי שפר {ס}
22 כב בן פרת יוסף בן פרת עלי עין בנות צעדה עלי שור
23 כג וימררהו ורבו וישטמהו בעלי חצים
24 כד ותשב באיתן קשתו ויפזו זרעי ידיו מידי אביר יעקב משם רעה אבן ישראל
25 כה מאל אביך ויעזרך ואת שדי ויברכך ברכת שמים מעל ברכת תהום רבצת תחת ברכת שדים ורחם
26 כו ברכת אביך גברו על ברכת הורי עד תאות גבעת עולם תהיין לראש יוסף ולקדקד נזיר אחיו {פ}
27 כז בנימין זאב יטרף בבקר יאכל עד ולערב יחלק שלל
28 כח כל אלה שבטי ישראל שנים עשר וזאת אשר דבר להם אביהם ויברך אותם--איש אשר כברכתו ברך אתם
29 כט ויצו אותם ויאמר אלהם אני נאסף אל עמי--קברו אתי אל אבתי אל המערה--אשר בשדה עפרון החתי
30 ל במערה אשר בשדה המכפלה אשר על פני ממרא--בארץ כנען אשר קנה אברהם את השדה מאת עפרן החתי--לאחזת קבר
31 לא שמה קברו את אברהם ואת שרה אשתו שמה קברו את יצחק ואת רבקה אשתו ושמה קברתי את לאה
32 לב מקנה השדה והמערה אשר בו מאת בני חת
33 לג ויכל יעקב לצות את בניו ויאסף רגליו אל המטה ויגוע ויאסף אל עמיו
1 Ja Jaakob kutsus oma pojad enese juurde ning ütles: „Tulge kokku, siis ma kuulutan teile, mis teiega sünnib tulevasil päevil!
2 Kogunege ja kuulge, Jaakobi pojad, võtke kuulda Iisraeli, oma isa!
3 Ruuben, sina oled mu esmasündinu, mu rammu ja sigitusjõu esikpoeg, väljapaistev väärikuselt ja väljapaistev võimult!
4 Veena oled vooganud — esikohale sa ei jää, sest sa tõusid oma isa sängi! Sel korral sa rüvetasid mu voodi, kuhu sa olid tõusnud!
5 Siimeon ja Leevi, vennaksed, nende ümberlõikamisnoad on vägivalla riistad!
6 Nende nõusse ei astu mu hing, nende seltsiga ei liitu mu süda! Sest oma vihas nad tapsid mehi ja meelevallatuses halvasid härgi!
7 Olgu neetud nende kange viha ja nende range raev! Ma jaotan nad Jaakobis ja hajutan Iisraelis!
8 Juuda, sind ülistavad su vennad! Sinu käsi on su vaenlaste turjal, sind kummardavad su isa pojad!
9 Juuda on lõukoera kutsikas — saagi kallalt, mu poeg, oled tõusnud! Ta on heitnud maha, ta lebab nagu kunagi lõukoer või lõvi — kes julgeks teda äratada?
10 Ei lahku valitsuskepp Juudast ega korraldamissau tema jalgade vahelt, kuni tuleb tema valitseja, keda rahvad võtavad kuulda!
11 Ta seob oma eesli viinapuu külge, hea viinapuu külge oma eeslivarsa; ta peseb oma kuube viinaga ja oma vammust viinamarjade verega!
12 Ta silmad on viinast hämused ja hambad piimast valged!
13 Sebulon elab mererannas, laevade rannikul, ja tema selg on pööratud Siidoni poole!
14 Issaskar on kondine eesel, kes lebab sadulakorvide vahel!
15 Kui ta nägi head hingamispaika ja meeldivat maad, ta langetas oma turja koormat kandma ja sai tööorjaks!
16 Daan mõistab kohut oma rahvale, üks Iisraeli suguharu on temagi!
17 Daan on madu teel, rästik raja peal, kes salvab hobuse kandu, nõnda et ratsanik kukub selili!
18 Ma ootan päästet sinult, Issand!
19 Gaad — röövjõugud ründavad teda, aga ta ise ründab neid, olles neil kannul!
20 Aaserilt tuleb rammus roog ja temal on anda kuninglikke maiuspalu!
21 Naftali on nobe emahirv, kes kannab haralisi sarvi!
22 Joosep on noor viljapuu, noor viljapuu allika ääres, mille oksad ulatuvad üle müüri!
23 Ammukütid vaenavad teda, peavad ta peale ajujahti,
24 aga tema amb jääb painduvaks ja ta käsivarred on nõtked Jaakobi Vägeva abiga, Karjase, Iisraeli Kalju nime abiga,
25 su isa Jumala abiga, kes sind aidaku, Kõigeväelise abiga, Kes sind õnnistagu õnnistustega ülalt taevast, õnnistustega all asuvast põhjaveest, õnnistustega emarindadest ja üskadest!
26 Su isa õnnistused ületavad igaveste mägede õnnistused, ürgsete küngaste ihaldusväärsed annid! Need tulgu Joosepi pea peale, oma vendade vürsti pealaele!
27 Benjamin on kiskjalik hunt! Hommikul ta sööb saaki ja õhtul jaotab röövitut!"
28 Need kõik olid Iisraeli suguharud, neid oli kaksteist, ja see oli, mis nende isa neile rääkis, kui ta neid õnnistas: ta õnnistas igaüht temale kohase õnnistusega.
29 Ja ta käskis neid ning ütles neile: „Mind koristatakse mu rahva juurde. Matke mind mu isade juurde koopasse, mis on hetiit Efroni väljal,
30 sellesse koopasse, mis on Makpela väljal Mamre kohal Kaananimaal, mille Aabraham ostis koos väljaga hetiit Efronilt pärandhauaks.
31 Sinna on maetud Aabraham ja tema naine Saara, sinna on maetud Iisak ja tema naine Rebeka, ja sinna ma olen matnud Lea.
32 Väli ja seal olev koobas on hetiitidelt ostetud!"
33 Kui Jaakob oli oma poegadele käsu andnud, siis ta sirutas voodis oma jalad välja ja heitis hinge; ja ta koristati oma rahva juurde.