1 {Dem Vorsänger, mit Saitenspiel. Von David.}

2 als er stritt mit den Syrern von Mesopotamien und mit den Syrern von Zoba, und Joab zurückkehrte und die Edomiter im Salztale schlug, zwölftausend Mann.

3 Gott, du hast uns verworfen, hast uns zerstreut, bist zornig gewesen; führe uns wieder zurück!

4 Du hast das Land {O. die Erde} erschüttert, hast es zerrissen; heile seine Risse, denn es wankt!

5 Du hast dein Volk Hartes sehen lassen, mit Taumelwein hast du uns getränkt.

6 Denen, die dich fürchten, hast du ein Panier gegeben, daß es sich erhebe um der Wahrheit willen. (Sela.)

7 Damit befreit werden deine Geliebten, rette durch deine Rechte und erhöre uns! {Nach and. Lesart: mich; vergl. Ps. 108,6-13}

8 Gott hat geredet in seiner Heiligkeit: Frohlocken will ich, will Sichem verteilen und das Tal Sukkoth ausmessen.

9 Mein ist Gilead, und mein Manasse, und Ephraim ist die Wehr meines Hauptes, Juda mein Herrscherstab. {And. üb.: mein Gesetzgeber}

10 Moab ist mein Waschbecken, auf Edom will ich meine Sandale werfen; Philistäa, jauchze mir zu!

11 Wer wird mich führen in die feste Stadt, wer wird mich leiten bis nach Edom?

12 Nicht du, Gott, der du uns verworfen hast, und nicht auszogest, o Gott, mit unseren Heeren?

13 Schaffe uns Hülfe aus der Bedrängnis! {O. vom Bedränger} Menschenrettung ist ja eitel.

14 Mit Gott werden wir mächtige Taten {Eig. Mächtiges} tun; und er, er wird unsere Bedränger zertreten.

1 Ki te tino kaiwhakatangi. Huhana Erutu. He Mikitama, na Rawiri, hei whakaako. No tana whawhaitanga ki a Aramanaharaima raua ko Aramatopa. Na hoki ana a Ioapa, a patua ana e ia a Eroma ki te Raorao Tote, kotahi tekau ma rua mano. E te Atua, kua pa nga matou e koe, kua oti matou te whakamarara e koe, kua riri koe; tahuri mai ano ki a matou.

2 Wiri ana te whenua i a koe: kua ngatata i a koe: whakakapia ona wahi pakaru; e ru ana hoki.

3 He mea pakeke kua whakakitea e koe ki tau iwi, kua oti matou te whakainu e koe ki te waina e wiri ai.

4 Kua homai e koe he kara ki te hunga e wehi ana i a koe: kia whakakitea hei mea mo te pono. (Hera.

5 Hei mea e mawhiti ai au e aroha ai: ma tou matau e whakaora, whakahokia mai hoki he kupu ki ahau.

6 Kua korero te Atua i runga i tona tapu; ka hari ahau, ka kotikoti i Hekeme, ka roherohe hoki i te raorao o Hukota.

7 Noku Kireara, noku ano a Manahi, ko Eparaima ano hoki te kaha o toku matenga; ko Hura taku kaiwhakatakoto ture;

8 Ko Moapa taku oko horoi; ka maka e ahau toku hu ki runga ki Eroma: e Pirihitia, ko ahau hei whakamanamana mau.

9 Ma wai ahau e kawe ki te pa kaha? Na wai ahau i arahi ki Eroma?

10 He teka ranei, e te Atua, kua panga matou e koe? kahore hoki koe, e te Atua, e haere tahi me a matou taua.

11 Homai he awhina mo matou ki o matou hoariri: he teka noa hoki te awhina a te tangata.

12 Ma te Atua tatou ka toa ai: mana hoki e takahi ki raro o tatou hoa whawhai.