1 Paulus, Kristuse Jeesuse Apostel Jumala, meie Õnnistegija, ja Kristuse Jeesuse, meie lootuse käsul,

2 Timoteosele, oma tõelisele pojale usus. Armu, halastust, rahu Jumalalt Isalt ja Kristuselt Jeesuselt, meie Issandalt!

3 Nõnda kuidas ma Makedooniasse minnes sind õhutasin jääma kauemaks Efesosse, et mõningaid manitseda, et nad ei õpetaks teisiti

4 ega teeks tegemist tühjade juttudega ja lõpmatute suguvõsade üleslugemistega, mis tekitavad rohkem küsimusi kui Jumala majapidamisest arusaamist usus, nõnda tee.

5 Sest käskimise eesmärk on armastus puhtast südamest ja heast südametunnistusest ja silmakirjatsematust usust.

6 Neist on mõned ära taganenud ja kaldunud kõrvale tühja kõne poole,

7 tahtes olla käsuõpetajad, kuigi nad ei mõista seda, mida nad räägivad, ega seda, mida nad kindlasti väidavad.

8 Me ju teame, et käsk on hea, kui keegi seda käsitleb käsu kohaselt

9 ja peab meeles, et käsku pole seatud õigele, vaid ülekohtustele ja kangekaelseile, jumalakartmatuile ja patustele, õelatele ja roojastele, isatapjaile ja ematapjaile, mõrtsukaile,

10 hoorajaile, poisipilastajaile, inimesemüüjaile, valelikele, valevandujaile ja kõigele muule, mis käib õige õpetuse vastu —

11 õndsa Jumala au Evangeeliumi järgi, mis on usaldatud minu kätte.

12 Ma tänan teda, kes mind on teinud vägevaks, Kristust Jeesust, meie Issandat, et Ta mind on pidanud ustavaks, pannes mind Oma teenistusse,

13 ehk ma küll enne olin pilkaja ja tagakiusaja ja vägivaldne. Aga ma olen armu saanud, sest ma olin seda teinud teadmata, uskmatus meeles.

14 Meie Issanda arm aga on olnud üliväga suur usu ja armastusega, mis on Kristuses Jeesuses.

15 Ustav on see sõna ja kõigiti vastuvõetav, et Kristus Jeesus on tulnud maailma päästma patuseid, kelle seast mina olen suurim;

16 kuid sellepärast ma olen saanud armu, et Jeesus Kristus kõigepealt minus osutaks kõike Oma pikka meelt eeskujuks neile, kes veel edaspidi saavad usklikuks Temasse igaveseks eluks.

17 Aga ajastute Kuningale, kadumatule, nähtamatule, ainule Jumalale olgu au ja austus ajastute ajastuteni! Aamen.

18 Selle käsu ma panen su südamele, mu poeg Timoteos, vastavalt varemaile sinu kohta käivaile ennustustele, et sa nende varal võitleksid õilsat võitlust,

19 omades usku ja head südametunnistust, mille mõningad on tõuganud enesest ära ja on selle tõttu usu suhtes läinud põhja nagu laev.

20 Nende seast on Hümenaios ja Aleksandros, keda ma olen andnud saatana meelevalda, et nad karistuse all võõrduksid pilkamisest.

1 Paulo, apóstolo de Cristo Jesus, segundo o mandado de Deus, nosso Salvador, e de Cristo Jesus, esperança nossa.

2 a Timóteo, meu verdadeiro filho na fé: graça, misericórdia e paz da parte de Deus Pai e de Cristo Jesus, nosso Senhor.

3 Como te roguei, quando partia para a Macedônia, que ficasse em Éfeso, para advertires a alguns que não ensinassem doutrina diversa,

4 nem se preocupassem com fábulas ou genealogias intermináveis, pois que produzem antes discussões que edificação para com Deus, que se funda na fé...

5 Mas o fim desta admoestação é o amor que procede de um coração puro, de uma boa consciência, e de uma fé não fingida;

6 das quais coisas alguns se desviaram, e se entregaram a discursos vãos,

7 querendo ser doutores da lei, embora não entendam nem o que dizem nem o que com tanta confiança afirmam.

8 Sabemos, porém, que a lei é boa, se alguém dela usar legitimamente,

9 reconhecendo que a lei não é feita para o justo, mas para os transgressores e insubordinados, os irreverentes e pecadores, os ímpios e profanos, para os parricidas, matricidas e homicidas,

10 para os devassos, os sodomitas, os roubadores de homens, os mentirosos, os perjuros, e para tudo que for contrário à sã doutrina,

11 segundo o evangelho da glória do Deus bendito, que me foi confiado.

12 Dou graças àquele que me fortaleceu, a Cristo Jesus nosso Senhor, porque me julgou fiel, pondo-me no seu ministério,

13 ainda que outrora eu era blasfemador, perseguidor, e injuriador; mas alcancei misericórdia, porque o fiz por ignorância, na incredulidade;

14 e a graça de nosso Senhor superabundou com a fé e o amor que há em Cristo Jesus.

15 Fiel é esta palavra e digna de toda a aceitação; que Cristo Jesus veio ao mundo para salvar os pecadores, dos quais sou eu o principal;

16 mas por isso alcancei misericórdia, para que em mim, o principal, Cristo Jesus mostrasse toda a sua longanimidade, a fim de que eu servisse de exemplo aos que haviam de crer nele para a vida eterna.

17 Ora, ao Rei dos séculos, imortal, invisível, ao único Deus, seja honra e glória para todo o sempre. Amém.

18 Esta admoestação te dirijo, filho Timóteo, que segundo as profecias que houve acerca de ti, por elas pelejes a boa peleja,

19 conservando a fé, e uma boa consciência, a qual alguns havendo rejeitado, naufragando no tocante à fé;

20 e entre esses Himeneu e Alexandre, os quais entreguei a Satanás, para que aprendam a não blasfemar.