1 Paulus, Kristuse Jeesuse vang ja vend Timoteos armsale Fileemonile, meie kaastöölisele

2 ja armsale õele Appiale ja Arhipposele, meie kaasvõitlejale, ja sinu majasse kogunevale kogudusele.

3 Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!

4 Ma tänan alati oma Jumalat, kui ma mõtlen sinule oma palveis;

5 sest ma kuulen sinu armastusest ja usust, mis sul on Issanda Jeesuse poole ja kõigi pühade vastu,

6 et su usu ühendus minuga saaks vägevaks kõige hea tunnetamises, mis meis on Kristuse kohta.

7 Sest mul oli palju rõõmu ja troosti sinu armastusest, sest et pühade südamed on kosutatud sinu läbi, vend.

8 Sellepärast, kuigi mul on Kristuses palju julgust sind käskida, mida tuleb teha,

9 ma siiski armastuse pärast pigemini palun sind, olles, mis ma olen, vana Paulus, ja nüüd pealegi Kristuse Jeesuse vang.

10 Ma palun sind oma poja Oneesimose pärast, kelle ma sünnitasin ahelais olles ja

11 kes kord oli sinule kasutu, aga nüüd on sinule ja minule väga kasulik; tema ma läkitan sulle tagasi,

12 tema, see on, mu oma südame!

13 Ma oleksin tahtnud teda pidada enese juures, et ta sinu asemel oleks abiks mulle, kes olen ahelais evangeeliumi pärast.

14 Kuid ilma sinu nõustuseta ma ei tahtnud midagi teha, et sinu heategu ei näiks olevat sunnitud, vaid on vabatahtlik.

15 Sest ta oligi vist sellepärast mõneks ajaks eraldatud sinust, et sa teda saaksid pidada igavesti,

16 mitte kui orja, vaid rohkem kui orja, kui armast venda, iseäranis minule armast, kui palju enam sinule niihästi liha poolest kui Issandas.

17 Kui sa nüüd mind pead oma kaaslaseks, siis võta ta vastu kui mind ennast.

18 Aga kui ta sulle on teinud mingit ülekohut või kui tal on võlgu sinuga, siis pane see minu arvele.

19 Mina, Paulus, olen seda kirjutanud ise oma käega: „Mina maksan!" Ma seda ei ütlegi, et sa iseenesegi oled mulle võlgu.

20 Jah, vend, mina tahaksin, et mul sinust oleks kasu Issandas! Kosuta mu südant Kristuses!

21 Veendunud olles sinu sõnakuulmises, kirjutan sulle. Ma tean, et sa teed veel enamgi kui ma ütlen.

22 Ühtlasi valmista mulle paik küllatulekuks, sest ma loodan, et mind teie palvete kaudu teile tagasi kingitakse.

23 Sind tervitavad Epafras, mu kaasvang Kristuses Jeesuses,

24 Markus, Aristarhos, Deemas, Luukas, minu kaastöölised.

25 Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teie vaimuga!

1 Paulo, prisioneiro de Cristo Jesus, e o irmão Timóteo, ao amado Filemom, nosso companheiro de trabalho,

2 e à nossa irmã Áfia, e a Arquipo, nosso companheiro de lutas, e à igreja que está em tua casa:

3 Graças a vós, e paz da parte de Deus nosso Pai, e do Senhor Jesus Cristo.

4 Sempre dou graças ao meu Deus, lembrando-me de ti nas minhas orações,

5 ao ouvir falar do amor e da fé que tens para com o Senhor Jesus e para com todos os santos;

6 para que a comunicação da tua fé se torne eficaz, no pleno conhecimento de todo o bem que em nós há para com Cristo.

7 Pois tive grande gozo e consolação no teu amor, porque por ti, irmão, os corações dos santos têm sido reanimados.

8 Pelo que, embora tenha em Cristo plena liberdade para te mandar o que convém,

9 todavia prefiro rogar-te por esse teu amor, sendo eu como sou, Paulo o velho, e agora até prisioneiro de Cristo Jesus,

10 sim, rogo-te por meu filho Onésimo, que gerei nas minhas prisões;

11 o qual outrora te foi inútil, mas agora a ti e a mim é muito útil;

12 eu to torno a enviar, a ele que é o meu próprio coração.

13 Eu bem quisera retê-lo comigo, para que em teu lugar me servisse nas prisões do evangelho;

14 mas sem o teu consentimento nada quis fazer, para que o teu benefício não fosse como por força, mas, sim, espontâneo.

15 Porque bem pode ser que ele se tenha separado de ti por algum tempo, para que o recobrasses para sempre,

16 não já como escravo, antes mais do que escravo, como irmão amado, particularmente de mim, e quanto mais de ti, tanto na carne como também no Senhor.

17 Assim pois, se me tens por companheiro, recebe-o como a mim mesmo.

18 E, se te fez algum dano, ou te deve alguma coisa, lança-o minha conta.

19 Eu, Paulo, de meu próprio punho o escrevo, eu o pagarei, para não te dizer que ainda a ti mesmo a mim te deves.

20 Sim, irmão, eu quisera regozijar-me de ti no Senhor; reanima o meu coração em Cristo.

21 Escrevo-te confiado na tua obediência, sabendo que farás ainda mais do que peço.

22 E ao mesmo tempo, prepara-me também pousada, pois espero que pelas vossas orações hei de ser concedido.

23 Saúda-te Epafras, meu companheiro de prisão em Cristo Jesus,

24 assim como Marcos, Aristarco, Demas e Lucas, meus cooperadores.

25 A graça do Senhor Jesus Cristo seja com o vosso espírito.