1 Paulus, Apostel, mitte inimeste poolt valitud ega ühegi inimese kaudu, vaid Jeesuse Kristuse ja Jumala Isa läbi, Kes Tema on surnuist üles äratanud,

2 ja kõik vennad, kes on minu juures, Galaatia kogudustele:

3 Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt,

4 Kes Enese andis meie pattude eest, et Ta meid viiks välja praegusest kurjast ajastust Jumala ja meie Isa tahte järgi,

5 Kellele olgu austus ajastute ajastuteni! Aamen.

6 Ma panen imeks, et te Kristusest, Kes teid on armus kutsunud, nii ruttu ära pöördute teistsuguse Evangeeliumi juurde,

7 mis ei olegi teine Evangeelium; on vaid mõningaid, kes teid segavad ja tahavad Kristuse Evangeeliumi pöörata teiseks.

8 Aga kui me ise, või isegi mõni Ingel taevast, peaks teile kuulutama Evangeeliumi peale selle, mida meie teile oleme kuulutanud — ta olgu neetud!

9 Nagu me ennegi oleme öelnud, nõnda ütlen mina ka nüüd jälle: kui keegi teile kuulutab Evangeeliumi peale selle, mis te olete saanud, siis ta olgu neetud!

10 Kas ma nüüd püüan inimeste või Jumala heakskiitmist? Või püüan ma olla inimestele meelepärane? Sest kui ma veel tahaksin olla inimestele meelepärane, siis ma ei oleks Kristuse sulane!

11 Sest ma annan teile teada, vennad, et Evangeelium, mida mina olen kuulutanud, ei ole inimestelt.

12 Sest ma pole seda saanud ega õppinud inimestelt, vaid Jeesuse Kristuse ilmutuse kaudu.

13 Sest te olete kuulnud minu endisest elust juudi õpetuses, et ma üliväga taga kiusasin Jumala kogudust ja hävitasin seda,

14 ja et ma juudi õpetuses ette jõudsin mitmest samaealisest oma hõimus, olles palju innukam harrastama oma esiisade pärimusi.

15 Aga kui oli sellele meelepärane, Kes mind mu ema ihust valis ja Oma armu läbi kutsus,

16 ilmutada minus Oma Poega, et ma kuulutaksin Teda paganate seas, siis ma ei hakanud kohe nõu pidama liha ja verega

17 ega läinud ka Jeruusalemma nende juurde, kes enne mind olid Apostlid, vaid ma läksin Araabiasse ja tulin jälle tagasi Damaskusesse.

18 Hiljemini alles, kolme aasta pärast, ma läksin Jeruusalemma tegema tutvust Keefasega ja jäin tema juurde viieteistkümneks päevaks.

19 Kedagi muud Apostlitest ma ei näinud kui vaid Jakoobust, Issanda venda.

20 Ja mida ma teile kirjutan, vaata, ma kinnitan Jumala ees, et ma ei valeta!

21 Pärast ma tulin Süüria ja Kiliikia maakohtadesse.

22 Aga ma olin näo poolest tundmatu Judea kogudustele, kes on Kristuses.

23 Nad olid ainult kuulnud, et see, kes meid enne taga kiusas, nüüd jutlustab seda usku, mida ta enne hävitas.

24 Ja nad andsid Jumalale austust minu pärast.

1 Paulo, apóstolo {não da parte dos homens, nem por intermédio de homem algum, mas sim por Jesus Cristo, e por Deus Pai, que o ressuscitou dentre os mortos},

2 e todos os irmãos que estão comigo, às igrejas da Galácia:

3 Graça a vós, e paz da parte de Deus nosso Pai, e do Senhor Jesus Cristo,

4 o qual se deu a si mesmo por nossos pecados, para nos livrar do presente século mau, segundo a vontade de nosso Deus e Pai,

5 a quem seja a glória para todo o sempre. Amém.

6 Estou admirado de que tão depressa estejais desertando daquele que vos chamou na graça de Cristo, para outro evangelho,

7 o qual não é outro; senão que há alguns que vos perturbam e querem perverter o evangelho de Cristo.

8 Mas, ainda que nós mesmos ou um anjo do céu vos pregasse outro evangelho além do que já vos pregamos, seja anátema.

9 Como antes temos dito, assim agora novamente o digo: Se alguém vos pregar outro evangelho além do que já recebestes, seja anátema.

10 Pois busco eu agora o favor dos homens, ou o favor de Deus? ou procuro agradar aos homens? se estivesse ainda agradando aos homens, não seria servo de Cristo.

11 Mas faço-vos saber, irmãos, que o evangelho que por mim foi anunciado não é segundo os homens;

12 porque não o recebi de homem algum, nem me foi ensinado; mas o recebi por revelação de Jesus Cristo.

13 Pois já ouvistes qual foi outrora o meu procedimento no judaísmo, como sobremaneira perseguia a igreja de Deus e a assolava,

14 e na minha nação excedia em judaísmo a muitos da minha idade, sendo extremamente zeloso das tradições de meus pais.

15 Mas, quando aprouve a Deus, que desde o ventre de minha mãe me separou, e me chamou pela sua graça,

16 revelar seu Filho em mim, para que eu o pregasse entre os gentios, não consultei carne e sangue,

17 nem subi a Jerusalém para estar com os que já antes de mim eram apóstolos, mas parti para a Arábia, e voltei outra vez a Damasco.

18 Depois, passados três anos, subi a Jerusalém para visitar a Cefas, e demorei com ele quinze dias.

19 Mas não vi a nenhum outro dos apóstolos, senão a Tiago, irmão do Senhor.

20 Ora, acerca do que vos escrevo, eis que diante de Deus testifico que não minto.

21 Depois fui para as regiões da Síria e da Cilícia.

22 Não era conhecido de vista das igrejas de Cristo na Judéia;

23 mas somente tinham ouvido dizer: Aquele que outrora nos perseguia agora prega a fé que antes procurava destruir;

24 e glorificavam a Deus a respeito de mim.