1 Saa siis vahvaks, mu poeg, armus, mis on Kristuses Jeesuses!

2 Ja mis sa minult oled kuulnud paljude tunnistajate abil, see anna ustavate inimeste kätte, kes on osavad õpetama ka teisi.

3 Kannata siis ühtlasi kurja kui Jeesuse Kristuse õilis sõdur!

4 Mitte ükski, kes on sõjateenistuses, ei anna ennast peatoiduse hankimise kimpu, muidu ta ei saa olla selle meelt mööda, kes ta on sõtta kutsunud.

5 Ja kui keegi võitleb, ei saa ta võidupärga, kui ta ei võitle seadusepäraselt!

6 Töötaja põllumees peab kõige esiti viljast osa saama!

7 Saa aru, mis ma ütlen! Ent Issand andku sulle arusaamist kõigest.

8 Pea meeles Jeesust Kristust, Kes on surnuist üles äratatud, Kes on Taaveti soost minu Evangeeliumi järgi,

9 mille pärast mina ka kannatan kurja, kandes isegi ahelaid otsekui kurjategija! Kuid Jumala sõna ei ole aheldatud!

10 Sel põhjusel ma talun kõike nende pärast, kes on valitud, et nemadki saavutaksid õndsuse Kristuses Jeesuses igavese auga.

11 Ustav on see sõna: kui me ühes Temaga oleme surnud, siis me ka elame ühes Temaga;

12 kui me ühes kannatame, siis me ka valitseme ühes Temaga; kui me Tema salgame, siis Tema salgab ka meid;

13 kui me ei usu, Tema jääb siiski ustavaks; Ta ei või ennast salata.

14 Seda tuleta meelde ja kinnita Jumala ees, et nad ei riidleks sõnade pärast. Sellest ei ole mingit kasu, see segab kuuljate meeli.

15 Püüa hoolega osutuda kõlbavaks Jumalale kui töötegija, kellel pole tarvis häbeneda, kes tõesõna jagab õieti.

16 Kuid kõlvatute tühjade juttude eest hoidu eemale; nende rääkijad lähevad ju ikka kaugemale jumalakartmatuses

17 ja nende kõne sööbib enese ümber otsekui vähktõbi; nende seast on Hümenaios ja Fileetos,

18 kes on eksinud ära tõest ja ütlevad ülestõusmise juba olnud olevat, ja rikuvad mõnede usu.

19 Ent Jumala rajatud alus püsib kindlana ja temal on see pitser: Issand tunneb neid, kes Tema Omad on; ja: ülekohtust loobugu igaüks, kes Issanda nime nimetab.

20 Aga suures majas ei ole mitte ainult kuld- ja hõbe-, vaid ka puuastjaid ja saviastjaid, ja muist on väärikamaks ja muist halvemaks tarvitamiseks.

21 Kui keegi nüüd iseennast neist puhastab, saab ta astjaks väärikama tarvituse jaoks ja on pühitsetud ning tarvilik oma isandale, kõlvuline igaks heaks teoks.

22 Põgene nooreea himude eest! Taotle õigust, usku, armastust, rahu nendega, kes Issandat appi hüüavad puhtast südamest!

23 Väldi rumalaid ja lapsikuid küsimusi; sest sa tead, et need toovad tüli.

24 Ent Issanda sulane ärgu tülitsegu, vaid olgu lahke kõikide vastu, osav õpetama, valmis kannatama kurja,

25 kes tasase meelega noomib vastupanijaid, et Jumal neile kuidagi annaks meelt parandada ja tunnetada tõde,

26 kaineneda ja vabaneda kuradi paelust, kes on nad kinni võtnud täitma tema tahtmist.

1 Na, ko koe, e taku tamaiti, kia kaha i runga i te aroha noa i roto i a Ihu.

2 Ko nga mea hoki i rongo ra koe ki ahau i nga kaiwhakaatu tokomaha, tukua ena ki etahi tangata pono, e pai ana hei whakaako ki era atu hoki.

3 Tukua atu nga mamae ki a koe, kia rite ki te hoia pai a Ihu Karaiti.

4 Ki te whakahoia tetahi tangata, e kore ia e whakararurarutia e nga mea o te ao; kia ahuareka ai ki a ia te kaiwhakatu i a ia hei hoia.

5 Ki te whakataetae ano tetahi e kore ia e karaunatia, ki te kore e rite ki te tikanga tana whakataetae.

6 Ko te tikanga tenei, ko te kaingaki e mahi ana kia kai wawe i nga hua.

7 Whakaaroa aku e korero nei; a ma te Ariki e homai ki a koe he ngakau mahara i nga mea katoa.

8 Kia mahara ki a Ihu Karaiti, i whakaarahia nei i te hunga mate, he uri no Rawiri, e ai ki taku rongopai:

9 Ko te mea ano ia i pangia ai ahau e nga mamae, a hereherea noatia iho, ano he tangata mahi kino; otira e kore ta te Atua kupu e herea.

10 Koia hoki ahau i whakaririka kau ai ki nga mea katoa he mea mo te hunga whiriwhiri; kia whiwhi ai ratou ki te ora i roto i a Karaiti Ihu, ki te kororia mutungakore ano hoki.

11 E pono ana hoki te korero, Ki te mate tahi tatou me ia, ka ora tahi ano hoki tatou me ia.

12 Ki te manawanui tatou, ka whakakingitia ngatahitia tatou me ia: ki te whakakahore tatou, ka whakakahoretia hoki tatou e ia:

13 Ki te kore tatou e whakapono, e mau ana ano tona pono: e kore e ahei kia whakakahore ia i a ia ano.

14 Whakamaharatia ratou ki enei mea, me kauwhau i te aroaro o te Ariki, kia kaua e tautohetohe ki nga kupu huakore, ki nga mea whakaputa ke i nga kaiwhakarongo.

15 Kia puta tau tohe mou kia tu ki te aroaro o te Atua, he mea e manakohia ana, he kaimahi e kore e whakama, e whawha tika ana i te kupu o te pono.

16 Mawehe ki i nga korero whakarihariha, teka noa: ka neke ake hoki te karakia kore o era:

17 A ka kaikai ta ratou kupu, ano he mea kua kikohangatia: no ratou a Himeniu raua ko Piritu;

18 Kua he nei ki te pono, e mea ana, kua pahemo ke te aranga mai; a whakaputaia ketia ake e ratou te whakapono o etahi.

19 E u ana ia te mau o ta te Atua turanga, ko tona hiri hoki tenei, E matau ana te Ariki ki ana ake: me tenei hoki, Kia mawehe ke i te he nga tangata katoa e whakahua ana i te ingoa o te Karaiti.

20 Otiia i te whare nui ehara i te mea he koura kau, he hiriwa kau ranei nga oko, tera ano etahi he mea rakau, he mea oneone; etahi hei mea honore, etahi hei mea honorekore.

21 Na, ki te mea te tangata i a ia kia ma i ena mea, hei oko ia mo te honore, kua oti te whakatapu, te whakapai mo a te rangatira tikanga, rite rawa mo nga mahi pai katoa.

22 Oma atu i nga hiahia taitamariki: whaia te tika, te whakapono, te aroha, te rangimarie, e koutou tahi ko te hunga e karanga ana ki te Ariki i roto i te ngakau ma.

23 Araia atu ano nga uiuinga wairangi, kuware, kia mahara hoki ko aua mea hei whakatupu whawhai.

24 Na e kore e pai kia ririhau te pononga a te Ariki; engari kia ngawari ki nga tangata katoa, kia whai ngakau ki te whakaako, kia manawanui.

25 Kia whakaako marie i te hunga e totohe ana; me kore e hoatu e te Atua ki a ratou he ripeneta e whakaae ai ki te pono;

26 Kia ara ake ai hoki i roto i te mahanga a te rewera te hunga i hopukia oratia e te pononga a te Ariki hei mahi i ta te Atua i pai ai.