1 Jeesuse Kristuse Ilmutus, mille Jumal Temale andis, et Ta näitaks Tema sulastele, mis varsti peab sündima; ja seda Ta näitas, läkitades Oma Ingli kaudu Oma sulasele Johannesele,
2 kes on tunnistanud Jumala sõna ja Jeesuse Kristuse tunnistust, kõike, mida ta on näinud.
3 Õnnis on see, kes loeb, ja need, kes kuulevad selle prohvetliku kuulutuse sõnu ja peavad tallel, mis sellesse on kirja pandud; sest aeg on ligidal.
4 Johannes seitsmele Aasia kogudusele: armu teile ja rahu Sellelt, Kes on ja Kes oli ja Kes tuleb; ja neilt seitsmelt vaimult, kes on Tema aujärje ees;
5 ja Jeesuselt Kristuselt, Kes on ustav tunnistaja, esmasündinu surnute seast ja maailma kuningate valitseja. Temale, Kes meid on armastanud ja meid on vabastanud meie pattudest Oma Verega,
6 ja on meid teinud kuningriigiks, preestriks Jumalale ja Oma Isale, Temale olgu au ja vägi ajastute ajastuteni! Aamen.
7 Vaata, Tema tuleb pilvedega ja kõik silmad saavad Teda näha, ja need, kes Tema läbi pistsid, ja kõik maa suguharud tõstavad kaebehäält Tema pärast. Tõepoolest, aamen!
8 „Mina olen A ja O", ütleb Issand Jumal, Kes on ja Kes oli ja Kes tuleb, Kõigeväeline.
9 Mina, Johannes, teie vend ja teie kaaslane viletsuses ja kuningriigis ja kannatlikkuses Jeesuses, olin saarel, mida kutsutakse Patmoseks, Jumala sõna ja Jeesuse Kristuse tunnistuse pärast.
10 Ma olin vaimus Issanda päeval ja kuulsin oma selja taga suurt, otsekui pasuna häält,
11 mis ütles: „Mida sa näed, kirjuta raamatusse ja läkita neile seitsmele kogudusele: Efesosse ja Smürnasse ja Pergamoni ja Tüatiirasse ja Sardesesse ja Filadelfiasse ja Laodikeasse!"
12 Ja ma pöördusin ümber vaatama seda häält, mis minuga rääkis. Ja kui ma olin pöördunud, nägin ma seitset kuld küünlajalga.
13 Ja keset neid seitset küünlajalga üht, kes oli Inimese Poja sarnane, riietatud pika rüüga ja vöötatud rinde alt kuldvööga.
14 Tema pea ja juuksed olid valged nagu valge vill, nagu lumi, ja Tema silmad nagu tuleleek;
15 ja Tema jalad olid otsekui ahjus hõõguv, hiilgav vasemaak ja Tema hääl oli nagu suurte vete kohin.
16 Ja Temal oli paremas käes seitse taevatähte, ja Tema suust läks välja terav kaheterane mõõk, ja Tema pale oli otsekui päike, kui see paistab oma väes.
17 Kui ma Teda nägin, siis ma langesin maha Tema jalgade ette nagu surnu. Ja Ta pani Oma parema käe mu peale ja ütles mulle: „Ära karda, Mina olen Esimene ja Viimne
18 ja Elav; Ma olin surnud, ja vaata, Ma olen elav ajastute ajastuteni, ja Minu käes on surma ja surmavalla võtmed!
19 Kirjuta siis, mida sa oled näinud ja mis nüüd on ja mis pärast seda sünnib!
20 Nende seitsme taevatähe saladus, mida sa nägid Minu paremas käes, ja nende seitsme kuldküünlajala saladus on see: need seitse tähte on seitsme koguduse Inglid, ja need seitse küünlajalga on seitse kogudust!
1 Ko te whakakitenga a Ihu Karaiti, i homai nei e te Atua ki a ia, kia whakapuakina ki ana pononga nga mea meake nei rite; na whakaaturia mai ana e ia, ara e tana anahera i tonoa mai e ia, ki tana pononga, ki a Hoani:
2 Ko ia nei te pono o te kupu a te Atua, o te whakaaturanga hoki a Ihu Karaiti, ara o nga mea katoa i kite ai ia.
3 Ka hari te tangata e titiro ana i te pukapuka, me te hunga ano hoki e whakarongo ana ki nga kupu o te poropititanga, e pupuri ana hoki i nga mea kua oti te tuhituhi ki reira: kua tata hoki te taima.
4 Na Hoani ki nga hahi e whitu i Ahia: Kia tau ki a koutou te aroha noa me te rangimarie, he mea nana e ora nei ia, i mua ano ia, a kei te haere mai ano; he mea hoki na nga Wairua e whitu i mua i tona torona;
5 He mea ano na Ihu Karaiti, na te kaiwhakaatu pono, ko ia nei te putanga matamua o te hunga mate, te rangatira o nga kingi o te whenua. Ki a ia, i arohaina nei tatou e ia, i horoia ano hoki o tatou hara ki ona toto,
6 A meinga ana tatou e ia hei kingi, hei tohunga ki te Atua, ara ki tona Matua; waiho atu ki a ia te kororia me te kaha ake tonu atu. Amine.
7 Tenei ia te haere mai nei me nga kapua, e kite hoki i a ia nga kanohi katoa, me te hunga hoki i wero i a ia: ka aue ano hoki nga hapu katoa o te whenua ki a ia. Ae, Amine.
8 Ko ahau te Arepa, te Omeka, te timatanga, te whakamutunga, e ai ta te Ariki, e ora nei, i mua ano ia, a kei te haere mai ano, ko te Kaha Rawa nei ia.
9 Ko ahau tenei, ko Hoani, ko to koutou tuakana, kua uru tahi nei ki te tukinotanga, ki te rangatiratanga ano hoki, ki te manawanui kei roto i a Ihu, i te motu ahau e huaina nei ko Patamo, he mea hoki mo te kupu a te Atua, mo te whakaatu hoki i a I hu.
10 I te Wairua ahau i te ra o te Ariki, a ka rongo ahau i te reo nui i muri i ahau, me te mea no te tetere,
11 E mea ana, Tuhituhia ki te pukapuka tau e kite nei, tukua atu hoki ki nga hahi e whitu i Ahia; ki Epeha, ki hamurana, ki Perekamu, ki Taiataira, ki Harariha, ki Parerepia, ki Raorikia.
12 Na ka tahuri ake ahau kia kite i te reo i korero nei ki ahau. A, i taku tahuritanga ake, ka kite ahau i nga turanga rama koura e whitu;
13 A i waenganui o nga turanga rama ko tetahi e rite ana ki te Tama a te tangata, ko tona kakahu tatu noa ki nga waewae, he mea whitiki te uma ki te whitiki koura;
14 A ko tona matenga me nga makawe ma tonu, ano he wuuru ma, he hukarere; ko ona kanohi, ano he mura ahi;
15 A ko ona waewae rite tonu ki te parahi pai, ano e ka ana i roto i te oumu; ko tona reo, ano ko te tangi a nga wai maha.
16 E whitu hoki nga whetu i tona ringa matau: a i puta mai i tona mangai he hoari matarua, he mea koi: ko tona kanohi, ano kei te ra ina kaha te whiti mai.
17 A, no toku kitenga i a ia, hinga ana ahau ki ona waewae, ano he tangata kua mate. Na ka whakapangia mai e ia tona ringaringa matau ki ahau, ka mea ki ahau, Kaua e mataku; ko ahau te tuatahi, te whakamutunga:
18 Ko ahau te Mea Ora; i mate hoki ahau i mua, na, e ora nei a ake tonu atu, kei ahau ano nga ki o te mate raua ko te reinga.
19 Na reira tuhituhia nga mea kua kite nei koe, nga mea onaianei nei, me nga mea e puta mai a muri ake nei;
20 Ko te mea ngaro, ko nga whetu e whitu i kite nei koe i toku matau, me nga turanga rama koura e whitu. Ko nga whetu e whitu, ko nga anahera o nga hahi e whitu: ko nga turanga rama e whitu, ko nga hahi e whitu.