1 Aga peaasi selles, millest me kõneleme, on see: meil on selline Ülempreester, Kes istub Ausuuruse istme paremal käel taevas,

2 pühamu ja tõelise telgi ametitalitaja, mille on ehitanud Jumal ja mitte inimene.

3 Sest iga ülempreester seatakse ohverdama ande ja ohvreid, mispärast on paratamata vajalik, et Tal oleks midagi ning seda, mida ohverdada.

4 Kui Ta nüüd oleks maa peal, ei Ta siis olekski preester, sest on olemas neid, kes käsuõpetuse järgi ohverdavad ande

5 ja kes teenivad selles, mis on taevase pühamu kuju ja vari, nagu Moosesele ilmutati, kui ta hakkas telki valmistama. Sest nii öeldi talle: „Vaata, et sa kõik teed selle eeskuju järgi, mis sulle mäel näidati!"

6 Aga nüüd on Tema saanud seda kallima ameti, mida parema lepingu vahemees Ta ka on, mis on rajatud parematele tõotustele.

7 Sest kui esimene leping oleks olnud laitmatu, ei siis oleks otsitud aset teisele.

8 Sest neid laites ütleb prohvet neile: „Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil Ma teen Iisraeli sooga ja Juuda sooga uue lepingu:

9 mitte selle lepingu sarnase, mille Ma tegin nende vanematega sel päeval, mil Ma võtsin nad kättpidi, et viia nad välja Egiptusemaalt — sest nad ei jäänud Minu lepingusse ja nii Minagi ei hoolinud neist, ütleb Issand —

10 vaid leping, mille Ma teen Iisraeli sooga pärast neid päevi, ütleb Issand, on niisugune: Ma panen neile meelde Oma käsud ja kirjutan need neile südamesse; siis Ma olen neile Jumalaks ja nemad on Mulle rahvaks!

11 Siis ei õpeta keegi enam oma kaaskodanikku ega vend oma venda, öeldes: „Tunne Issandat!", sest nad kõik tunnevad Mind, niihästi nende pisukesed kui nende suured.

12 Sest Ma olen armuline nende ülekohtustele tegudele ega tuleta enam meelde nende patte!"

13 Kui ta nimetab uut, siis on ta esimese tunnistanud vananenuks. Aga mis vananeb ja iganeb, on hävimisele ligi!

1 Na, ko te tino tenei o enei korero: He tohunga pera to tatou, kua noho ki matau o te torona o te Nui i nga rangi;

2 He minita mo te wahi tapu, mo te tapenakara pono, tona kaiwhakaara nei ko te Ariki, ehara i te tangata.

3 Ko nga tohunga nui katoa hoki, he mea whakarite hei tapae atu i nga whakahere, i nga patunga tapu: na konei hoki i tika ai kia whai mea ano tenei tohunga nui hei tapaenga atu mana.

4 Me i runga hoki ia i te whenua kahore ona tohungatanga; tenei hoki nga tohunga hei tapae i nga whakahere i runga i ta te ture.

5 Ko ta ratou mahi he ritenga, he atarangi no nga mea i te rangi, he pera ano me te mea i tohutohungia ki a Mohi, i a ia meake hanga i te tapenakara: i mea hoki ia, Kia mahara kia hanga e koe nga mea katoa kia rite ki te tauira i whakakitea ki a ko e i runga i te maunga.

6 Tena ko tenei he nui ke te mahi minita kua riro nei i a ia, he pai rawa hoki te kawenata ko tona takawaenga nei ko ia, he pai rawa hoki nga kupu whakaari, i whakatakotoria ai taua kawenata.

7 Mehemea hoki kihai i whai he taua kawenata o mua, e kore e rapua he wahi mo te tuarua.

8 I a ia hoki e whakahe ana, i mea ia ki a ratou, Nana, tenei ake ko nga ra, e ai ta te Ariki, e whakaritea ai e ahau he kawenata hou ki te whare o Iharaira, ki te whare ano hoki o Hura:

9 E kore e rite ki te kawenata i whakaritea e ahau ki o ratou matua, i arahi mai ai i a ratou i te whenua o Ihipa; kihai nei hoki ratou i u ki taku kawenata, a kore ake oku whakaaro ki a ratou, e ai ta te Ariki.

10 Ko te kawenata hoki tenei e whakarite ai ahau ki te whare o Iharaira i muri iho i aua ra, e ai ta te Ariki; ka hoatu e ahau aku ture ki o ratou hinengaro, ka tuhituhia ano hoki ki o ratou ngakau: ko ahau hei Atua mo ratou, ko ratou hoki hei iwi maku:

11 E kore ano hoki ratou e whakaako i tona hoa, i tona hoa, i tona teina, i tona tuakana, e mea, Kia matau koe ki te Ariki: e matau katoa hoki ratou ki ahau, te nohinohi o ratou, te nui ano hoki o ratou.

12 Ka mahi tohu hoki ahau ki o ratou kino, e kore ano hoki e maharatia e ahau o ratou hara a mua ake nei.

13 I a ia i mea, he kawenata hou, kua whakatawhitotia e ia te mea tuatahi. Na, ko te mea kua tawhitotia, kua koroheketia, ka tata te memeha.