1 Ja mööda minnes Ta nägi inimest, kes sündimisest saadik oli olnud pime.

2 Ja Tema jüngrid küsisid Temalt: „Rabi, kes on pattu teinud, kas tema või ta vanemad, et ta on sündinud pimedana?"

3 Jeesus vastas: „Ei ole tema pattu teinud ega ta vanemad, vaid et Jumala teod saaksid temas avalikuks.

4 Meie peame tegema Selle tegusid, Kes Mind on läkitanud, niikaua kui päeva on; öö tuleb, mil ükski ei või midagi teha!

5 Niikaua kui Ma olen maailmas, olen Ma maailma valgus!"

6 Kui Ta seda oli ütelnud, sülitas Ta maha ja tegi süljest muda ning võidis selle mudaga tema silmad.

7 ja ütles talle: „Mine pese silmi Siiloa tiigis!" - Siiloa tähendab „Läkitatu". - Siis ta läks sinna ja pesi, ja tuli nägijana tagasi.

8 Aga naabrid ja kes teda varemini olid näinud kerjuse olevat, ütlesid: „Eks see ole sama, kes istus ja kerjas?"

9 Ūhed ütlesid: „See on sama!" Aga teised: „Ei ole, vaid ta on tema sarnane!" Tema ise ütles: „Mina olen see!"

10 Siis nad küsisid temalt: „Kuidas siis sinu silmad avati?"

11 Tema vastas: „Inimene, Keda kutsutakse Jeesuseks, tegi muda ja võidis sellega mu silmi ja ütles mulle: Mine Siiloa tiigi ääre ja pese silmi! Aga kui ma sinna läksin ja pesin, sain ma nägijaks!"

12 Siis ütlesid nad temale: „Kus Ta on?" Tema ütles: „Ei mina tea!"

13 Siis nad viisid tema, kes enne oli pime olnud, variseride juure.

14 Aga see oli hingamispäev, kui Jeesus tegi muda ja avas ta silmad.

15 Siis küsisid variseridki taas temalt, kuidas ta oli nägijaks saanud. Aga tema ütles neile: „Ta pani muda mu silmadele ja, ma pesin näo ning sain nägijaks!"

16 Siis ütlesid mõned variseridest: „See inimene ei ole Jumalast, sest ta ei pea hingamispäeva!" Teised ütlesid: „Kuidas võib patune inimene teha niisuguseid tunnustähti?" Ja nende seas oli lahkmeel.

17 Nüüd nad ütlesid taas pimedale: „Sina, mis sina ütled Temast, et Ta su silmad avas?" Tema ütles: „Ta on prohvet!"

18 Aga juudid ei uskunud, et ta oli olnud pime ja oli saanud nägijaks, kuni nad kutsusid nägijaks-saanu vanemad

19 ja küsisid neilt ning ütlesid: „Kas see on teie poeg, kelle te ütlete pimedana sündinud olevat? Kuidas ta siis nüüd näeb?"

20 Ta vanemad kostsid neile ning ütlesid: „Me teame, et see on meie poeg ja et ta sündis pimedana.

21 Aga kuidas ta nüüd näeb, seda me ei tea; või kes ta silmad avas, seda me ei tea. Ta on küllalt vana, küsige temalt eneselt, küllap ta ise kostab enese eest!"

22 Seda ütlesid ta vanemad, sest nad kartsid juute; sest juudid olid juba isekeskis võtnud nõuks, et kui keegi peaks Teda tunnistama Kristuseks, siis see lükatakse kogudusest välja.

23 Sellepärast ütlesid ta vanemad: „Ta on küllalt vana, küsige temalt eneselt!"

24 Siis nad kutsusid teist korda inimese, kes oli pime olnud, ja ütlesid temale: „Anna Jumalale au! Me teame, et See Inimene on patune!"

25 Tema vastas nüüd: „Kas Ta on patune, seda ma ei tea; üht ma tean, et olin pime ja nüüd näen!"

26 Nad küsisid nüüd temalt: „Mis Ta tegi sulle? Kuidas Ta su silmad avas?"

27 Ta vastas neile: „Ma juba ütlesin teile, aga te ei võtnud kuulda. Miks te jälle tahate kuulda? Või tahate teiegi hakata Tema jüngreiks?"

28 Siis nad hakkasid teda sõimama ja ütlesid: „Sina oled Tema jünger, meie aga oleme Moosese jüngrid!

29 Me teame, et Jumal on rääkinud Moosesega, aga kust See Inimene on, seda me ei tea!"

30 Mees kostis ning ütles neile: „See ongi imelik, et te ei tea, kust Ta on, ja Tema avas mu silmad!

31 Me ju teame, et Jumal ei kuule patuseid, vaid kui keegi on jumalakartlik ja teeb Tema tahtmist, siis seda Ta kuuleb.

32 Maailma algusest ei ole kuuldud, et keegi on avanud sündinud pimeda silmad.

33 Kui Ta ei oleks Jumalast, siis Ta ei võiks midagi teha!"

34 Nad kostsid ning ütlesid talle: „Sina oled koguni pattudes sündinud ja sina õpetad meid?" Ja nad tõukasid ta välja.

35 Jeesus sai kuulda, et nad olid ta välja tõuganud; ja kui Ta tema leidis, ütles Ta: „Kas sa usud Inimese Pojasse?"

36 Tema vastas ja ütles: „Issand, Kes See on, et võiksin uskuda Temasse?"

37 Jeesus ütles temale: „Sa oled ju Teda näinud ja See on Tema, Kes sinuga räägib!"

38 Aga tema ütles: „Issand, ma usun!" Ja ta kummardas Teda.

39 Ja Jeesus ütles: „Mina olen tulnud kohtu mõistmiseks sellesse maailma, et need, kes ei näe, saaksid nägijaks, ja kes näevad, saaksid pimedaks!"

40 Ja mõned variseridest, kes olid Tema juures, kuulsid seda ja ütlesid: „Kas meiegi oleme pimedad?"

41 Jeesus ütles neile: „Kui te oleksite pimedad, ei oleks teil pattu; aga et te nüüd ütlete: Me näeme! siis jääb teie patt teile!

1 Na, i a Ihu e haere ana, ka kite ia i tetahi tangata i matapo, no tona whanautanga mai ano.

2 Na ka ui ana akonga ki a ia, ka mea, E te Kaiwhakaako, ko wai i hara, ko tenei, ko ona matua ranei, i whanau matapo ai ia?

3 Ka whakahokia e Ihu, Ehara i te mea ko tenei kua hara, ko ona matua ranei: engari kia ai ai ia hei whakakitenga mo nga mahi a te Atua.

4 Me mahi e tatou nga mahi a toku kaitono mai i te mea e ao ana: meake ko te po e kore ai e taea he mahi e tetahi tangata.

5 I ahau i te ao nei, ko ahau te marama o te ao.

6 Ka mutu enei korero ana, ka tuwha ia ki te whenua, a pokepokea ana tetahi paru ki te huware, pania atu ana te paru ki nga kanohi o te matapo,

7 Na ka mea ki a ia, haere ki te horoi ki te kaukauranga i Hiroama, ko Tono te whakamaoritanga. Na haere ana ia, horoi ana, a hoki titiro ana mai.

8 Na ka mea nga tangata e noho tata ana, ratou ko nga tangata i kite i tona matapotanga i mua, Ehara ianei tenei i taua tangata i noho ra, i tono mea ra mana?

9 Ka mea etahi, Ko ia tenei: ko etahi i mea, Kahore, engari rite tonu ki a ia te ahua. Ka mea ia, Ko ahau ra ia.

10 Katahi ratou ka mea ki a ia, Na te aha ra i kite ai ou kanohi?

11 Ka whakahoki ia ka mea, Na te tangata, e huaina nei ko Ihu, i pokepoke he paru, pania ana e ia ki oku kanohi, ka mea mai ki ahau, Haere ki Hiroama horoi ai: na, ko toku haerenga atu, ko taku horoinga, kite ana ahau.

12 Na ka mea ratou ki a ia, Kei hea ia? Ka mea ia, E kore ahau e mohio.

13 Ka kawea atu ki nga parihi taua tangata i matapo i mua ra.

14 Na no te hapati i pokepokea ai e Ihu te paru, i meinga ai ona kanohi kia kite.

15 Na ka ui ano nga Parihi ki a ia, ki te pehea i kite ai ia. Ka mea ia ki a ratou, I pania e ia he paru ki oku kanohi, na horoi ana ahau, kite ana.

16 Na ka mea etahi o nga Parihi, Ehara tenei i te tangata na te Atua, ina mea etahi, Ma te aha e taea ai enei merekara e te tangata hara? Na ka wehewehea ratou.

17 Ka mea ano ratou ki te matapo, E pehea ana koe ki a ia, ki tana meatanga i ou kanohi kia kite? Ka mea ia, He poropiti ia.

18 Heoi kahore nga Hurai i whakapono i matapo taua tangata, kua meinga ano kia kite, karangatia noatia e ratou nga matua ona i meinga nei kia kite,

19 A ka ui ratou ki a raua, ka mea, Ko ta korua tama tenei, e mea nei korua i whanau matapo mai? na te aha ra ia i titiro ai inaianei?

20 Ka whakahoki ona matua ki a ratou, ka mea, E mohio ana maua, ko ta maua tama tenei, i whanau matapo mai ano:

21 Ko te mea ia i kite ai ia inaianei, kahore i mohiotia e maua; kahore hoki maua e mohio na wai i mea ona kanohi kia kite: he kaumatua ia; ui atu ki a ia: mana ia e korero.

22 I penei ona matua, no te mea i mataku raua i nga Hurai: kua takoto noa ake hoki ta nga Hurai tikanga, na ki te whakaae tetahi, ko te Karaiti ia, me pei ki waho o te whare karakia.

23 Koia ona matua i mea ai, he kaumatua ia; ui atu ki a ia.

24 Na ka karanga tuarua ratou ki te tangata i matapo i mua ra, ka mea ki a ia, Hoatu he kororia ki te Atua; e matau ana matou he tangata hara tenei.

25 Na ka whakahoki ia, ka mea, Kahore ahau e matau he tangata hara ranei ia: kotahi ano taku e matau nei, he matapo ahau i mua, a ina kua kite.

26 Ka mea ano ratou ki a ia, I aha ia ki a koe? I peheatia ou kanohi i meinga ai e ia kia kite?

27 Ka whakahokia e ia ki a ratou, Kua korerotia ano e ahau ki a koutou ina tonu nei, a kihai koutou i whakarongo: he aha koutou i hiahia ai kia rongo ano? E mea ana oti koutou kia meinga hei akonga mana?

28 Na whakahi ana ratou ki a ia, ka mea, Ko tana akonga koe; ko matou ia he akonga na Mohi.

29 E matau ana matou i korero te Atua ki a Mohi: ko tenei tangata ia kahore matou e matau ki tona wahi i haere mai ai.

30 Na ka whakahoki taua tangata, ka mea ki a ratou, Ha! he mea whakamiharo ra tenei, kahore koutou i matau ki tona wahi i haere mai ai, otira kua meinga e ia oku kanohi kia kite.

31 E matau ana ra tatou, e kore te Atua e whakarongo ki nga tangata hara: tena ki te mea he tangata karakia tetahi ki te Atua, he mea i tana e pai ai, ka whakarongo ia ki a ia.

32 Kahore rawa i rangona no te timatanga ra ano o te ao, i whakatirohia e tetahi nga kanohi o te tangata i whanau matapo.

33 Ki te mea kihai i puta mai tenei tangata i te Atua, e kore e taea e ia tetahi mea.

34 Na ka whakahoki ratou, ka mea ki a ia, I whanau pu koe i roto i nga hara, ko koe ranei hei whakaako i a matou? Na peia ana ia e ratou ki waho.

35 I rongo a Ihu kua oti ia te pei e ratou ki waho; a, i tona kitenga i a ia, ka mea ki a ia, E whakapono ana ranei koe ki te Tama a te Atua?

36 Ka whakahoki ia, ka mea, Ko wai ia, e te Ariki, kia whakapono ai ahau ki a ia?

37 Ka mea a Ihu ki a ia, Kua kite koe i a ia, ko ia hoki tenei e korero nei ki a koe.

38 Na ko tana meatanga, E te Ariki, e whakapono ana ahau. Na koropiko ana ia ki a ia.

39 Katahi a Ihu ka mea, I haere mai ahau ki tenei ao ki te whakarite whakawa, he mea e kite ai te hunga kahore nei i kite; e whakamatapotia ai hoki te hunga e kite ana.

40 A, ka rangona enei mea e etahi o nga Parihi e tu tahi ana me ia, ka mea ratou ki a ia, E matapo ana ano ranei matou?

41 Ka mea a Ihu ki a ratou, Me i matapo koutou, kahore o koutou hara: tena ka mea na koutou, E kite ana matou; na e mau na to koutou hara.