1 Ja sündis, kui Jeesus need kõned oli lõpetanud, et Ta läks ära Galileamaalt ja tuli Juudamaa alale teisele poole Jordanit.

2 Ja palju rahvast järgis Teda, ja Ta tegi neid seal terveks.

3 Siis tuli Tema juure varisere Teda kiusama, ja need ütlesid: „Kas on luba oma naist enesest lahutada igasugusel põhjusel?"

4 Tema kostis ja ütles: „Kas te ei ole lugenud, et Looja nad algusest lõi meheks ja naiseks, 5. ja ütles: Seepärast inimene jätab maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja need kaks on üks liha!?

5

6 Nõnda ei ole nad siis enam kaks, vaid on üks liha. Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda inimene ärgu lahutagu!"

7 Nad ütlesid Temale: „Mispärast siis Mooses käskis anda lahutuskirja ja lahutada?"

8 Ta ütles neile: „Mooses on teile teie südame kanguse pärast annud loa oma naisi enestest lahutada; algusest ei ole see mitte nõnda olnud.

9 Aga Ma ütlen teile: Kes oma naise enesest lahutab muidu kui hooruse pärast ja võtab teise, see rikub abielu, ja kes võtab lahutatud naise, see rikub abielu."

10 Siis ütlesid jüngrid Temale: „Kui inimese lugu naisega on nõnda, siis ei ole hea abielluda."

11 Aga Tema ütles neile: „Kõik ei saa aru sellest sõnast, vaid ainult need, kelledele see on antud.

12 Sest on kohitsetuid, kes emaihust nõnda on sündinud, ja on kohitsetuid, kes inimeste poolt on kohitsetud, ja on kohitsetuid, kes ise on ennast kohitsenud Taevariigi pärast. Kes suudab aru saada, saagu aru!"

13 Siis toodi Tema juure lapsukesi, et Ta Oma käed nende peale paneks ja palvetaks. Aga jüngrid sõitlesid toojaid.

14 Ent Jeesus ütles: „Jätke lapsukesed rahule ja ärge keelake neid Minu juure tulemast, sest niisuguste päralt on Taevariik!"

15 Ja Ta pani Oma käed nende peale ja läks sealt ära.

16 Ja vaata, üks mees astus Tema juure ja ütles Temale: „Õpetaja, mis head Ma pean tegema, et saaksin igavese elu?"

17 Aga Ta ütles talle: „Miks sa mult küsid, mis on hea? Ūksainus on, Kes on hea. Ent kui sa tahad minna elu sisse, siis pea käsud!"

18 Tema küsis Temalt: „Missugused?" Jeesus ütles: „Sa ei tohi tappa; Sa ei tohi abielu rikkuda; Sa ei tohi varastada; Sa ei tohi valet tunnistada;

19 Sa pead oma isa ja ema austama; ja armasta oma ligimest nagu iseennast!"

20 Noor mees ütles Temale: „Seda kõike ma olen pidanud. Mis puudub mul veel?"

21 Jeesus ütles talle: „Kui tahad olla täiuslik, siis mine müü oma varandus ja anna vaestele, siis on sul varandus taevas, ja tule ning järgi Mind!"

22 Kui noor mees seda sõna kuulis, läks ta ära kurva meelega, sest tal oli palju vara.

23 Siis Jeesus ütles Oma jüngritele: „Tõesti, Ma ütlen teile, rikkal on raske pääseda Taevariiki.

24 Ja taas Ma ütlen teile: Hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal pääseda Jumala Riiki!"

25 Kui jüngrid seda kuulsid, hämmastusid nad väga ning ütlesid: „Kes siis võib õndsaks saada?"

26 Aga Jeesus vaatas neile otsa ja ütles neile: „Inimestel on see võimatu, kuid Jumalal on kõik võimalik!"

27 Siis kostis Peetrus ning ütles Temale: „Vaata, meie oleme jätnud maha kõik ja oleme järginud Sind. Mis me sellest nüüd saame?"

28 Aga Jeesus ütles neile: „Tõesti, Ma ütlen teile, et teie, kes olete Mind järginud, uuestisündimises, kui Inimese Poeg istub Oma aujärjele, istute ka ise kaheteistkümnele aujärjele ja mõistate kohut kaheteistkümne Iisraeli suguharu üle!

29 Ja igaüks, kes on jätnud maha majad või vennad või õed või isa või ema või lapsed või põllud Minu nime pärast, saab mitu korda rohkem ja pärib igavese elu.

30 Aga paljud esimesed jäävad viimseiks, ja viimsed saavad esimesteks!

1 A, ka mutu enei kupu a Ihu, ka turia atu e ia i Kariri, a ka tae ki nga wahi o Huria, ki tawahi atu o Horano;

2 He rahi hoki te hui i aru i a ia; a whakaorangia ana ratou e ia i reira.

3 Na ka haere mai nga Parihi ki a ia, ki te whakamatautau i a ia, ka mea ki a ia, He mea tika ranei kia whakarerea e te tangata tana wahine mo tetahi take?

4 Na ka whakahoki ia, ka mea ki a ratou, Kiano koutou i kite noa, i hanga raua e te Kaihanga i te timatanga, he tane, he wahine,

5 I mea ano ia, Mo konei ka mahue i te tangata tona papa, tona wahea, ka piri ki tana wahine: a hei kikokiko kotahi raua tokorua?

6 Na heoi ano to raua tokoruatanga, engari kotahi ano kikokiko. Na ko a te Atua i hono ai, kaua e wehea e te tangata.

7 Ka mea ratou ki a ia, He aha ra a Mohi i ako ai kia hoatu he pukapuka whakarere, ka whakarere ai i a ia?

8 Ka mea ia ki a ratou, Na te pakeke o o koutou ngakau i tukua ai koutou e Mohi kia whakarere i a koutou wahine: i te timatanga iho ia kahore i pena.

9 A tenei taku kupu ki a koutou, Ki te whakarere tetahi i tana wahine, ehara nei i te take moepuku, a ka marenatia ki tetahi atu, e puremu ana ia: a ki te marena tetahi i te wahine i whakarerea, e puremu ana ia.

10 Ka mea ana akonga ki a ia, Ki te penei te tikanga mo te tangata raua ko tana wahine, ehara te marena.

11 Otira ka mea ia ki a ratou, E kore tenei kupu e rite i nga tangata katoa, engari i te hunga i hoatu ai.

12 He unaka hoki etahi no te whanautanga mai i te kopu o te whaea: ko etahi unaka he mea whakaunaka na te tangata: ko etahi unaka he mea whakaunaka na ratou ano, he whakaaro hoki ki te rangatiratanga o te rangi. Ki te taea tenei te whakarite e teta hi, mana e whakarite.

13 I reira ka kawea mai he tamariki nonohi ki a ia, kia whakapa ai ia i ona ringa ki a ratou, kia inoi: a riria iho ratou e nga akonga.

14 Na ko te kianga a Ihu, Tukua mai nga tamariki nonohi, aua hoki e araia atu ta ratou haere mai ki ahau: no nga penei hoki te rangatiratanga o te rangi.

15 A whakapakia iho e ia ona ringa ki a ratou, a haere atu ana i reira.

16 Na ka haere mai tetahi ki a ia, ka mea, E te Kaiwhakaako, he aha te mahi pai maku, e whiwhi ai ahau ki te ora tonu?

17 Na ko tana meatanga ki a ia, He aha ka ui koe ki ahau mo te mea pai? Tera ano tetahi i pai, kotahi tonu: ki te mea koe kia tomo ki te ora, whakaritea nga ture.

18 Ka mea ia ki a ia, Ko ehea? Na ka mea a Ihu, Kaua e patu tangata, Kaua e puremu, Kaua e tahae, Kaua e whakapae teka,

19 Whakahonoretia tou papa me tou whaea: me tenei, Kia aroha ki tou hoa tata ano ko koe.

20 Ka mea taua taitama ki a ia, Kua rite i ahau enei mea katoa no toku tamarikitanga: tena hoki tetahi mea e hapa ana i ahau?

21 Ka mea a Ihu ki a ia, Ki te mea koe kia tino tika, haere, hokona ou taonga, ka hoatu ki nga rawakore, a e whai taonga koe ki te rangi: a haere mai i muri i ahau.

22 Na, ka rongo taua taitama i taua kupu, haere pouri ana ia: he maha hoki ona taonga.

23 Ka mea a Ihu ki ana akonga, He pono taku kupu ki a koutou, E tapoko whakauaua te tangata taonga ki te rangatiratanga o te rangi.

24 Tenei ano taku kupu ki a koutou, He ngawari ke atu te haere o te kamera ra te kowhao o te ngira i te haere o te tangata taonga ki roto ki te rangatiratanga o te Atua.

25 A, no ka rongo ana akonga, nui rawa to ratou miharo, ka mea, Ko wai ra e ora?

26 Na ka titiro a Ihu ki a ratou, ka mea, Ki te tangata e kore tenei e taea; ki te Atua ia e taea nga mea katoa.

27 Katahi ka whakahoki a Pita, ka mea ki a ia, Na, kua mahue nei i a matou nga mea katoa, kua aru nei i a koe, he aha ra ma matou?

28 Ka ki a Ihu ki a ratou, He pono taku e mea nei ki a koutou, Ko koutou i aru nei i ahau, kia taea te whanautanga houtanga, te wa e noho ai te Tama a te tangata ki runga ki te torona o tona kororia, ka noho ano koutou ki runga ki etahi torona kota hi tekau ma rua, ki te whakawa i nga iwi kotahi tekau ma rua o Iharaira.

29 A, ki te mea kua mahue i tetahi he whare, he teina, he tuahine ranei, he papa, he whaea, he tamariki, he whenua, i tona whakaaro ki toku ingoa, ka tataki rau nga mea e riro i a ia, a ka whiwhi ia ki te ora tonu.

30 He tokomaha ia o mua e waiho ki muri; ko o muri ki mua.