1 Ent ma juhin teie tähelepanu Evangeeliumile, mida ma teile kuulutasin, mille te ka vastu v
2 ning milles te ka
3 Sest ma olen teile k
4 ja et Ta maeti ja et Ta üles äratati kolmandal päeval kirjade järgi
5 ja et Ta ilmus Keefasele, pärast seda neile kaheteistkümnele.
6 Pärast Ta ilmus ühekorraga rohkem kui viiesajale vennale, kellest suurem hulk veel praegugi on elus, aga m
7 pärast seda Ta ilmus Jakoobusele, siis k
8 aga pärast k
9 Sest mina olen Apostlite seast k
10 Aga Jumala armust olen mina, mis ma olen; ja see arm minu vastu ei ole olnud tühine, vaid ma olen palju rohkem tööd teinud kui nemad k
11 Olgu nüüd mina v
12 Aga kui Kristusest kuulutatakse, et Ta on surnuist üles äratatud, kuidas siis m
13 Aga kui ei ole surnute ülest
14 Ent kui Kristus mitte ei ole üles äratatud, siis on meie jutlus tühine ja tühine on ka teie usk;
15 ja meid leitakse siis Jumala valetunnistajad olevat, sest me oleme tunnistanud Jumala vastu, et Ta on üles äratanud Kristuse, Keda Tema pole äratanud, kui surnuid üles ei äratata.
16 Sest kui surnuid ei äratata, siis ei ole ka Kristust äratatud.
17 Aga kui Kristust ei ole äratatud, siis on teie usk tühine ja te olete alles oma pattude sees.
18 Siis on ka need, kes Kristuse sees on läinud hingama, hukka saanud.
19 Kui meie selles elus oleme lootnud ainult Kristuse peale, siis me oleme k
20 Aga nüüd on Kristus surnuist üles äratatud ja on saanud esmaseks nende seast, kes on läinud hingama.
21 Sest kui juba surm on tulnud inimese kaudu, siis on ka surnute ülest
22 Sest n
23 aga igaüks oma järjekorras: esimesena Kristus, selle järel Kristuse Omad Tema tulemises;
24 siis tuleb ots, kui Ta annab Riigi Jumala ja Isa kätte pärast seda, kui Ta on hävitanud k
25 Sest Tema peab valitsema, kuni Ta on pannud k
26 Viimne vaenlane, kellele ots tehakse, on surm!
27 Sest „ta on k
28 Aga kui k
29 Mis teevad muidu need, kes endid lasevad ristida surnute eest, kui surnuid koguni ei äratata? Mispärast siis neid ristitakse nende eest?
30 Ja mispärast oleme meiegi hädaohus igal hetkel?
31 Iga päev ma olen surmasuus, nii t
32 Kui ma inimeste kombel olen Efesoses v
33 Ärge eksige! „Kurjad k
34 Kainestuge
35 Aga m
36 Rumal! See, mida sa külvad, ei saa elavaks, kui see enne ei sure.
37 Ja mida sa külvad, sa ei külva selle ihuna, mis peab t
38 Aga Jumal annab temale ihu, millise tahab, ja igale seemnele tema oma ihu.
39 K
40 ja on taevalikke ihusid ja maiseid ihusid; aga teistsugune on taevalike auhiilgus ja teistsugune maiste auhiilgus.
41 Isesugune on päikese hiilgus ja isesugune kuu hiilgus ja isesugune tähtede hiilgus; sest tähe ja tähe hiilgusel on oma vahe.
42 N
43 autuses külvatakse, auhiilguses äratatakse üles; n
44 maine ihu külvatakse, vaimne ihu äratatakse üles; sest kui on olemas maine ihu, siis on ka olemas vaimne ihu.
45 N
46 Aga vaimne ihu ei ole esimene, vaid maine; selle järel on vaimne.
47 Esimene inimene oli maast, muldne, teine Inimene on taevast.
48 Milline on muldne, sellised on ka muldsed; ja milline on taevane, sellised on ka taevased.
49 Ja otse n
50 Aga seda ma ütlen, vennad, et liha ja veri ei v
51 Vaata, ma ütlen teile saladuse: me k
52 äkitselt ühe silmapilguga, viimse pasuna hüüdes. Sest pasun hüüab ja surnud t
53 Sest see kaduv peab riietuma kadumatusega ja see surev riietub surematusega.
54 Aga kui see kaduv riietub kadumatusega ja see surev riietub surematusega, siis saab t
55 Surm, kus on sinu v
56 Aga surma astel on patt ja patu vägi on käsk.
57 Ent tänu Jumalale, Kes meile v
58 Sellepärast, mu armsad vennad, olge kindlad, vankumatud ja ikka innukad Issanda töös, teades, et teie vaevanägemine Issandas ei ole asjatu!