1 Ka mina, kui ma tulin teie juurde, vennad, ei tulnud mitte k

2 Sest ma ei arvanud teie seas mitte midagi muud teadvat kui vaid Jeesust Kristust, ja teda kui ristilöödut.

3 Ja mina olin teie juures n

4 Ja minu k

5 et teie usk ei oleks inimeste tarkuses, vaid Jumala väes.

6 Ent me kuulutame tarkust täiuslike seas, aga mitte selle maailma ega selle ajastu ülemate tarkust, kes hävivad,

7 vaid me kuulutame Jumala salajas olevat ja varjatud tarkust, mis Jumal on ette määranud enne maailma-ajastute algust meie auks,

8 mida ükski selle maailma ülemaist ei ole tundnud; sest kui nad seda oleksid tundnud, ei oleks nad au Issandat risti löönud,

9 vaid n

10 Ent Jumal on selle meile ilmutanud Vaimu läbi; sest Vaim uurib k

11 Sest kes inimesist teab seda, mis on inimeses, kui aga inimese vaim, kes temas on? Samuti ei tea ka ükski, mis on Jumalas, kui aga Jumala Vaim.

12 Aga meie ei ole saanud maailma vaimu, vaid Vaimu, kes on Jumalast, et teaksime, mis Jumal meile armust on andnud,

13 ja seda me ka räägime mitte s

14 Aga maine inimene ei v

15 Aga vaimulik inimene m

16 Sest kes on Issanda meele ära tundnud, et temale n