1 A ka pahure nga ra e ono, ka mau a Ihu ki a Pita, ki a Hemi raua ko tona teina ko Hoani, na kawea ana ratou e ia ki runga ki tetahi maunga tiketike ki te wahi motu ke.

2 A ka puta ke tona ahua i to ratou aroaro: whiti tonu tona mata me te ra, ma tonu ona kakahu me te marama.

3 Na, ka kitea e ratou a Mohi raua ko Iraia e korerorero ana ki a ia.

4 Katahi ka oho a Pita, ka mea ki a Ihu, E te Ariki, he pai kia noho tatou i konei: ki te pai koe, ma matou e hanga etahi wharau ki konei kia toru; kia kotahi mou, kia kotahi mo Mohi, kia kotahi mo Iraia.

5 I a ia ano e korero ana, na ka taumarumaru iho te kapua marama i runga i a ratou: na he reo no te kapua e mea ana, Ko taku Tama tenei i aroha ai, ko taku i ahuareka ai; whakarongo ki a ia.

6 Ano ka rongo nga akonga, ka takoto tapapa ratou, he nui hoki to ratou wehi.

7 Na ka haere a Ihu, ka pa ki a ratou, ka mea, Whakatika, kaua e wehi.

8 A, no ka ara ake o ratou kanohi, kahore he tangata i kitea e ratou, ko Ihu anake.

9 Na, i a ratou e heke iho ana i te maunga, ka whakatupato a Ihu i a ratou, ka mea, Kaua e korerotia ki te tangata te mea i kitea nei, kia ara ake ra ano te Tama a te tangata i te hunga mate.

10 A ka ui ana akonga ki a ia, ka mea, He aha nga karaipi ka mea ai, ko Iraia kia matua puta mai?

11 Na ka whakahoki a Ihu, ka mea ki a ratou, Ko Iraia ano e matua puta hei whakatika i nga mea katoa;

12 Ko taku ia tenei ki a koutou, Kua tae noa mai a Iraia a kihai ratou i mohio ki a ia, heoi meatia ana e ratou ki a ia ta ratou i pai ai. E pera ano te Tama a te tangata te mamae i a ratou.

13 Katahi ka mohio nga akonga ko Hoani Kaiiriiri tana i korero ai ki a ratou.

14 A, no ka tae ratou ki te mano, ka haere mai ki a ia tetahi tangata, ka tuturi nga turi ki a ia, ka mea,

15 E te ariki, kia aroha ki taku tana; he haurangi hoki ia, he kino tona mamae: he maha hoki ona hinganga ki te kapura, he maha ki te wai.

16 A i kawea ia e ahau ki au akonga, heoi kihai ia i taea te whakaora e ratou.

17 Na ka oho a Ihu, ka mea, E te uri whakaponokore, parori ke, kia pehea te roa o toku noho ki a koutou? Kia pehea te roa o toku manawanui ki a koutou? Kawea mai ia ki konei, ki ahau.

18 Na ka riria te rewera e Ihu; a puta ana i roto i a ia; a ora ake te tamaiti i taua wa pu ano.

19 Me i reira ka haere puku nga akonga ki a Ihu, ka mea, He aha ra te ahei ai i a matou te pei i a ia ki waho?

20 Na ka mea a Ihu ki a ratou, Na to koutou whakapono iti; he pono hoki taku e mea nei ki a koutou, Ki te mea he whakapono to koutou, pera me to te pua nani te rahi, e mea koutou ki tenei maunga, Neke atu i konei ki tera wahi; a ka neke; kahore hok i he mea e kore e taea e koutou.

21 Otira e kore e puta noa te pena, ma te inoi anake me te nohopuku.

22 A, i a ratou e noho ana i Kariri, ka mea a Ihu ki a ratou, Meake tukua te Tama a te tangata ki nga ringa o nga tangata:

23 A ka whakamatea e ratou, a i te toru o nga ra ka ara. A nui atu to ratou pouri.

24 A, no to ratou taenga ki Kaperenauma, ka haere mai ki a Pita nga kaikohikohi i te hawhe hekere, ka mea, E kore ianei tou Kaiwhakaako e homai i te hawhe hekere?

25 Ka mea ia, E hoatu ano. A, no ka tapoko ia ki te whare, ko Ihu kua korero ki a ia, kua mea, E pehea ana tou whakaaro, e Haimona? E tangohia ana e nga kingi o te ao nga takoha taonga me te takoha tangata i a wai? i a ratou ake tama, i a nga tanga ta ke ranei?

26 Ka mea a Pita ki a ia, I a nga tangata ke. Na ko te kianga a Ihu ki a ia, Ha, pena ka haere noa nga tamariki.

27 Ahakoa ra kei whai take he mai ratou ki a tatou, haere ki te moana, piua tetahi matau, a ka eke te ika matamua, tangohia; na, ka whakatuwhera i tona mangai, ka kite ai koe i tetahi moni: tangohia tena, ka hoatu ki a ratou, hei mea moku, mou.

1 Six jours après, Jésus prit avec lui Pierre, Jacques, et Jean, son frère, et il les conduisit à l'écart sur une haute montagne.

2 Il fut transfiguré devant eux; son visage resplendit comme le soleil, et ses vêtements devinrent blancs comme la lumière.

3 Et voici, Moïse et Elie leur apparurent, s'entretenant avec lui.

4 Pierre, prenant la parole, dit à Jésus: Seigneur, il est bon que nous soyons ici; si tu le veux, je dresserai ici trois tentes, une pour toi, une pour Moïse, et une pour Elie.

5 Comme il parlait encore, une nuée lumineuse les couvrit. Et voici, une voix fit entendre de la nuée ces paroles: Celui-ci est mon Fils bien-aimé, en qui j'ai mis toute mon affection: écoutez-le!

6 Lorsqu'ils entendirent cette voix, les disciples tombèrent sur leur face, et furent saisis d'une grande frayeur.

7 Mais Jésus, s'approchant, les toucha, et dit: Levez-vous, n'ayez pas peur!

8 Ils levèrent les yeux, et ne virent que Jésus seul.

9 Comme ils descendaient de la montagne, Jésus leur donna cet ordre: Ne parlez à personne de cette vision, jusqu'à ce que le Fils de l'homme soit ressuscité des morts.

10 Les disciples lui firent cette question: Pourquoi donc les scribes disent-ils qu'Elie doit venir premièrement?

11 Il répondit: Il est vrai qu'Elie doit venir, et rétablir toutes choses.

12 Mais je vous dis qu'Elie est déjà venu, qu'ils ne l'ont pas reconnu, et qu'ils l'ont traité comme ils ont voulu. De même le Fils de l'homme souffrira de leur part.

13 Les disciples comprirent alors qu'il leur parlait de Jean-Baptiste.

14 Lorsqu'ils furent arrivés près de la foule, un homme vint se jeter à genoux devant Jésus, et dit:

15 Seigneur, aie pitié de mon fils, qui est lunatique, et qui souffre cruellement; il tombe souvent dans le feu, et souvent dans l'eau.

16 Je l'ai amené à tes disciples, et ils n'ont pas pu le guérir.

17 Race incrédule et perverse, répondit Jésus, jusques à quand serai-je avec vous? jusques à quand vous supporterai-je? Amenez-le-moi ici.

18 Jésus parla sévèrement au démon, qui sortit de lui, et l'enfant fut guéri à l'heure même.

19 Alors les disciples s'approchèrent de Jésus, et lui dirent en particulier: Pourquoi n'avons-nous pu chasser ce démon?

20 C'est à cause de votre incrédulité, leur dit Jésus. Je vous le dis en vérité, si vous aviez de la foi comme un grain de sénevé, vous diriez à cette montagne: Transporte-toi d'ici là, et elle se transporterait; rien ne vous serait impossible.

21 Mais cette sorte de démon ne sort que par la prière et par le jeûne.

22 Pendant qu'ils parcouraient la Galilée, Jésus leur dit: Le Fils de l'homme doit être livré entre les mains des hommes;

23 ils le feront mourir, et le troisième jour il ressuscitera. Ils furent profondément attristés.

24 Lorsqu'ils arrivèrent à Capernaüm, ceux qui percevaient les deux drachmes s'adressèrent à Pierre, et lui dirent: Votre maître ne paie-t-il pas les deux drachmes?

25 Oui, dit-il. Et quand il fut entré dans la maison, Jésus le prévint, et dit: Que t'en semble, Simon? Les rois de la terre, de qui perçoivent-ils des tributs ou des impôts? de leurs fils, ou des étrangers?

26 Il lui dit: Des étrangers. Et Jésus lui répondit: Les fils en sont donc exempts.

27 Mais, pour ne pas les scandaliser, va à la mer, jette l'hameçon, et tire le premier poisson qui viendra; ouvre-lui la bouche, et tu trouveras un statère. Prends-le, et donne-le-leur pour moi et pour toi.