1 Lorsque Samuel devint vieux, il établit ses fils juges sur Israël.
2 Son fils premier-né se nommait Joël, et le second Abija; ils étaient juges à Beer-Schéba.
3 Les fils de Samuel ne marchèrent point sur ses traces; ils se livraient à la cupidité, recevaient des présents, et violaient la justice.
4 Tous les anciens d'Israël s'assemblèrent, et vinrent auprès de Samuel à Rama.
5 Ils lui dirent: Voici, tu es vieux, et tes fils ne marchent point sur tes traces; maintenant, établis sur nous un roi pour nous juger, comme il y en a chez toutes les nations.
6 Samuel vit avec déplaisir qu'ils disaient: Donne-nous un roi pour nous juger. Et Samuel pria l'Eternel.
7 L'Eternel dit à Samuel: Ecoute la voix du peuple dans tout ce qu'il te dira; car ce n'est pas toi qu'ils rejettent, c'est moi qu'ils rejettent, afin que je ne règne plus sur eux.
8 Ils agissent à ton égard comme ils ont toujours agi depuis que je les ai fait monter d'Egypte jusqu'à ce jour; ils m'ont abandonné, pour servir d'autres dieux.
9 Ecoute donc leur voix; mais donne-leur des avertissements, et fais-leur connaître le droit du roi qui régnera sur eux.
10 Samuel rapporta toutes les paroles de l'Eternel au peuple qui lui demandait un roi.
11 Il dit: Voici quel sera le droit du roi qui régnera sur vous. Il prendra vos fils, et il les mettra sur ses chars et parmi ses cavaliers, afin qu'ils courent devant son char;
12 il s'en fera des chefs de mille et des chefs de cinquante, et il les emploiera à labourer ses terres, à récolter ses moissons, à fabriquer ses armes de guerre et l'attirail de ses chars.
13 Il prendra vos filles, pour en faire des parfumeuses, des cuisinières et des boulangères.
14 Il prendra la meilleure partie de vos champs, de vos vignes et de vos oliviers, et la donnera à ses serviteurs.
15 Il prendra la dîme du produit de vos semences et de vos vignes, et la donnera à ses serviteurs.
16 Il prendra vos serviteurs et vos servantes, vos meilleurs boeufs et vos ânes, et s'en servira pour ses travaux.
17 Il prendra la dîme de vos troupeaux, et vous-mêmes serez ses esclaves.
18 Et alors vous crierez contre votre roi que vous vous serez choisi, mais l'Eternel ne vous exaucera point.
19 Le peuple refusa d'écouter la voix de Samuel. Non! dirent-ils, mais il y aura un roi sur nous,
20 et nous aussi nous serons comme toutes les nations; notre roi nous jugera il marchera à notre tête et conduira nos guerres.
21 Samuel, après avoir entendu toutes les paroles du peuple, les redit aux oreilles de l'Eternel.
22 Et l'Eternel dit à Samuel: Ecoute leur voix, et établis un roi sur eux. Et Samuel dit aux hommes d'Israël: Allez-vous-en chacun dans sa ville.
1 Na, ka koroheketia a Hamuera, ka meinga e ia ana tama hei kaiwhakarite mo Iharaira.
2 Na ko te ingoa o tana matamua ko Hoere; ko Apia hoki te ingoa o tana tuarua. I whakarite raua ki Peerehepa.
3 Na kihai ana tama i tika i tona ara, engari peka ke ana raua ki te apo, i tango hoki i te moni whakapati, a whakapeaua ketia ake te whakawa.
4 Katahi ka huihui nga kaumatua katoa o Iharaira, ka haere ki a Hamuera ki Rama.
5 Ka mea ki a ia, Kua koroheketia koe, kahore hoki au tama e tika i ou huarahi; heoi whakaritea he kingi mo matou hei whakarite mo matou, hei pera ano me o nga iwi katoa/
6 Otira i kino taua kupu ki a Hamuera, mo ratou i me, Homai he kingi ki a matou hei whakarite mo matu. Na ka inoi a Hamuera ki a Ihowa.
7 Na ka mea a Ihowa ki a Hamuera, Whakarongo ki te reo o te iwi na, ki nga mea katoa i korerotia e ratou ki a koe; ehara hoki i te mea ko koe ta ratou i paopao ai, ko ahau ia ta ratou i paopao mai nga hei kingi mo ratou.
8 E rite ana ki nga mea katoa i mea ai ratou, o te ra iho ano i kawea mai ai ratou e ahau i Ihipa a tae noa ki tenei ra; i whakarere hoki ratou i ahau, i mahi atu ki nga atua ke: ko ta ratou mahi hoki tena ki a koe.
9 Heoi whakarongo aianei ki to ratou reo: otiia kia kaha te kauwhau ki a ratou, whakaaturia hoki nga tikanga o te kingi e whakakingitia mo ratou.
10 Na ka korerotia e Hamuera nga kupu katoa a Ihowa ki te hunga i tono kingi nei i a ia;
11 Ka mea, Ko te tikanga tenei a te kingi e whakakingitia mo koutou: Ko a koutou tama ka tangohia e ia, ka meinga mana, mo ana hariata, hei tangata eke hoiho hoki mana, hei rere ano ki mua i ana hariata;
12 Ka meinga hoki hei rangatira mano mana, hei rangatira mo nga rima tekau, hei parau i tana mara, hei kokoti i ana witi, hei hanga hoki i ana mea mo te whawhai, i ana mea mo ana hariata;
13 Ka tangohia hoki e ia a koutou tamahine hei mahi keke, hei taka kai, hei tunu taro.
14 Me a koutou mara, a koutou kari waina, a koutou kari oriwa, ka tangohia e ia nga mea papai, a ka hoatu ki ana pononga.
15 Ka tangohia hoki e ia te whakatekau o a koutou purapura, o a koutou kari waina, a ka hoatu ki ana unaka, ki ana pononga.
16 Ka tangohia ano e ia a koutou pononga tane, a koutou pononga wahine, a koutou taitamariki papai, me a koutou kaihe, a ka whakamahia ki tana mahi.
17 Ka tangohia ano e ia nga whakatekau o a koutou hipi: ka waiho ano hoki koutou hei pononga mana.
18 A ka tangi koutou i taua ra i ta koutou kingi i whiriwhiri ai mo koutou; e kore ano a Ihowa e rongo ki a koutou i taua ra.
19 Otira kihai te iwi i pai kia whakarongo ki te reo o Hamuera. Na ka mea ratou, Kahore; engari me whai kingi matou;
20 Kia rite ai hoki matou ki nga iwi katoa; a ka whakarite to matou kingi mo matou, ka haere atu hoki i to matou aroaro, hei whawhai i a matou whawhai.
21 A ka rongo a Hamuera i nga kupu katoa a te iwi, korerotia ana e ia ki nga taringa o Ihowa.
22 A ka mea a Ihowa ki a Hamuera, Whakarongo atu ki to ratou reo, whakaritea hoki he kingi mo ratou. A ka mea a Hamuera ki nga tangata o Iharaira, Haere atu koutou ki tona pa, ki tona pa.