1 Mon coeur est tout tremblant, Il bondit hors de sa place.

2 Ecoutez, écoutez le frémissement de sa voix, Le grondement qui sort de sa bouche!

3 Il le fait rouler dans toute l'étendue des cieux, Et son éclair brille jusqu'aux extrémités de la terre.

4 Puis éclate un rugissement: il tonne de sa voix majestueuse; Il ne retient plus l'éclair, dès que sa voix retentit.

5 Dieu tonne avec sa voix d'une manière merveilleuse; Il fait de grandes choses que nous ne comprenons pas.

6 Il dit à la neige: Tombe sur la terre! Il le dit à la pluie, même aux plus fortes pluies.

7 Il met un sceau sur la main de tous les hommes, Afin que tous se reconnaissent comme ses créatures.

8 L'animal sauvage se retire dans une caverne, Et se couche dans sa tanière.

9 L'ouragan vient du midi, Et le froid, des vents du nord.

10 Par son souffle Dieu produit la glace, Il réduit l'espace où se répandaient les eaux.

11 Il charge de vapeurs les nuages, Il les disperse étincelants;

12 Leurs évolutions varient selon ses desseins, Pour l'accomplissement de tout ce qu'il leur ordonne, Sur la face de la terre habitée;

13 C'est comme une verge dont il frappe sa terre, Ou comme un signe de son amour, qu'il les fait apparaître.

14 Job, sois attentif à ces choses! Considère encore les merveilles de Dieu!

15 Sais-tu comment Dieu les dirige, Et fait briller son nuage étincelant?

16 Comprends-tu le balancement des nuées, Les merveilles de celui dont la science est parfaite?

17 Sais-tu pourquoi tes vêtements sont chauds Quand la terre se repose par le vent du midi?

18 Peux-tu comme lui étendre les cieux, Aussi solides qu'un miroir de fonte?

19 Fais-nous connaître ce que nous devons lui dire; Nous sommes trop ignorants pour nous adresser à lui.

20 Lui annoncera-t-on que je parlerai? Mais quel est l'homme qui désire sa perte?

21 On ne peut fixer le soleil qui resplendit dans les cieux, Lorsqu'un vent passe et en ramène la pureté;

22 Le septentrion le rend éclatant comme l'or. Oh! que la majesté de Dieu est redoutable!

23 Nous ne saurions parvenir jusqu'au Tout-Puissant, Grand par la force, Par la justice, par le droit souverain: Il ne répond pas!

24 C'est pourquoi les hommes doivent le craindre; Il ne porte les regards sur aucun sage.

1 Na konei ano wiri ana toku ngakau, maunu atu ana i tona wahi.

2 Ata whakarangona tona reo e papa ana, te pakutanga hoki e puta mai ana i tona mangai.

3 E whakatikaia atu ana e ia ki nga wahi katoa i raro i te rangi, ko tona uira hoki ki nga pito o te whenua.

4 I muri iho ko te reo e hamama ana; papa ana te whatitiri o te reo o tona nui; e kore ano era a tauhikuhiku ina rangona tona reo.

5 Ko ta te Atua whatitiri he reo whakamiharo; nui atu ana mahi, e kore hoki e mohiotia.

6 E ki ana hoki ia ki te hukarere, Hei runga koe i te whenua; ki te ua punehunehu ano hoki, raua ko te ua ta o tona kaha;

7 Hiritia ake e ia te ringa o nga tangata katoa; kia mohio ai nga tangata katoa nana nei i hanga ki tana mahi.

8 Haere ana nga kirehe ki nga piringa, noho ana i o ratou nohoanga.

9 Puta mai ana te tupuhi i te whare o te tonga: te matao hoki i te hauraro.

10 Na te manawa o te Atua i homai te huka: a kuiti iho te whanuitanga o nga wai.

11 Ae ra, e utaina ana e ia te kapua matotoru ki te houku; tohatohaina ana e ia te kohu o tana uira:

12 E whakakopikopikoa ana ano a tawhio noa, he mea hoki na ona whakaaro: hei mea i nga mea katoa e whakahaua atu ana e ia ki te mata o te ao:

13 E whakaputaina ana e ia hei whiu, hei mea ranei mo tona whenua, hei atawhai ranei.

14 Kia whai taringa mai ki tenei, e Hopa: tu marie, ka whakaaro ki nga mea whakamiharo a te Atua.

15 E mohio ana ranei koe ki ta te Atua whakahautanga ki a ratou i tana, i puta ai te marama o tana kapua?

16 E mohio ana ranei koe ki nga paunatanga o nga kapua, ki nga mahi whakamiharo a te tino o te matauranga?

17 Ki ou kakahu nei ka mahana, ina whakamarietia e ia te whenua ki te hau tonga?

18 Ka taea ranei e koe te whakatakoto ngatahi me ia te rangi hei papatupu, ano he whakaata whakarewa?

19 Whakaaturia mai ki a matou ta matou e korero ai ki a ia; e kore hoki e tika i te pouri ta matou whakatakoto o te korero.

20 E korerotia ranei ki a ia kei te mea ahau ki te korero? Kia hiahia ranei te tangata kia horomia ia?

21 Na inaianei e kore nga tangata e kite ana i te marama e wheriko mai nei i te rangi: otiia ka tika atu te hau, ka whakawateatia ratou.

22 E ahu mai ana i te hauraro te aho ano he koura; kei te Atua te kororia whakawehi.

23 Ko te Kaha Rawa, e kore ia e taea te whakataki e tatou; hira rawa tona kaha; a e kore ia e tukino i tana whakarite whakawa, i te nui o te tika.

24 Koia ka wehi nga tangata i a ia: e kore ia e whai whakaaro ki te hunga ngakau mohio.