1 Comme la neige en été, et la pluie pendant la moisson, Ainsi la gloire ne convient pas à un insensé.

2 Comme l'oiseau s'échappe, comme l'hirondelle s'envole, Ainsi la malédiction sans cause n'a point d'effet.

3 Le fouet est pour le cheval, le mors pour l'âne, Et la verge pour le dos des insensés.

4 Ne réponds pas à l'insensé selon sa folie, De peur que tu ne lui ressembles toi-même.

5 Réponds à l'insensé selon sa folie, Afin qu'il ne se regarde pas comme sage.

6 Il se coupe les pieds, il boit l'injustice, Celui qui donne des messages à un insensé.

7 Comme les jambes du boiteux sont faibles, Ainsi est une sentence dans la bouche des insensés.

8 C'est attacher une pierre à la fronde, Que d'accorder des honneurs à un insensé.

9 Comme une épine qui se dresse dans la main d'un homme ivre, Ainsi est une sentence dans la bouche des insensés.

10 Comme un archer qui blesse tout le monde, Ainsi est celui qui prend à gage les insensés et les premiers venus.

11 Comme un chien qui retourne à ce qu'il a vomi, Ainsi est un insensé qui revient à sa folie.

12 Si tu vois un homme qui se croit sage, Il y a plus à espérer d'un insensé que de lui.

13 Le paresseux dit: Il y a un lion sur le chemin, Il y a un lion dans les rues!

14 La porte tourne sur ses gonds, Et le paresseux sur son lit.

15 Le paresseux plonge sa main dans le plat, Et il trouve pénible de la ramener à sa bouche.

16 Le paresseux se croit plus sage Que sept hommes qui répondent avec bon sens.

17 Comme celui qui saisit un chien par les oreilles, Ainsi est un passant qui s'irrite pour une querelle où il n'a que faire.

18 Comme un furieux qui lance des flammes, Des flèches et la mort,

19 Ainsi est un homme qui trompe son prochain, Et qui dit: N'était-ce pas pour plaisanter?

20 Faute de bois, le feu s'éteint; Et quand il n'y a point de rapporteur, la querelle s'apaise.

21 Le charbon produit un brasier, et le bois du feu; Ainsi un homme querelleur échauffe une dispute.

22 Les paroles du rapporteur sont comme des friandises, Elles descendent jusqu'au fond des entrailles.

23 Comme des scories d'argent appliquées sur un vase de terre, Ainsi sont des lèvres brûlantes et un coeur mauvais.

24 Par ses lèvres celui qui hait se déguise, Et il met au dedans de lui la tromperie.

25 Lorsqu'il prend une voix douce, ne le crois pas, Car il y a sept abominations dans son coeur.

26 S'il cache sa haine sous la dissimulation, Sa méchanceté se révélera dans l'assemblée.

27 Celui qui creuse une fosse y tombe, Et la pierre revient sur celui qui la roule.

28 La langue fausse hait ceux qu'elle écrase, Et la bouche flatteuse prépare la ruine.

1 He pera i te hukarere i te raumati, i te ua hoki i te kotinga witi, te kore e tau o te honore mo te wairangi.

2 He pera i te manu e rererere noa ana, i te waroa i ona rerenga te kanga pokanoa; e kore e whakatau.

3 He whiu mo te hoiho, he paraire mo te kaihe, a he rakau mo te tuara o nga wairangi.

4 Kei rite ki tona whakaarokore tau whakautu ki te wairangi, kei rite hoki a koe na ki a ia.

5 Kia rite ki tona whakaarokore tau whakautu ki te wairangi, kei mea ia he whakaaro nui ia.

6 Ko te tangata e tuku korero ana ma te ringa o te wairangi, e tapahi ana i ona waewae ano, e inumia ana hoki te he.

7 E tautau noa ana nga waewae o te kopa: he pera hoki te whakatauki i te mangai o te wairangi.

8 Ko te takai mea whakapaipai i roto i te puranga kohatu, ko tona rite kei te tangata e whakakororia ano i te wairangi.

9 E rite ana ki te tataramoa e wero nei i te ringa o te haurangi, koia ano te whakatauki i te mangai o nga wairangi.

10 Ka rite ki te kaikopere i tu ai te katoa, te tangata e utu ana i te wairangi me te tangata hoki e utu ana i nga tira haere.

11 Ka rite ki te kuri e hoki nei ki tona ruaki, te wairangi e tuarua ana i tona poauau.

12 Ka kite koe i te tangata e mea ana ki a ia he whakaaro nui? Ki ta te whakaaro tera e rahi ake ta te wairangi i tana.

13 E ki ana te mangere, He raiona kei te ara; he raiona kei nga waharoa.

14 He pera i te tatau e tahurihuri ra i runga i ona inihi, koia ano te mangere i runga i tona moenga.

15 E kuhua ana e te mangere tona ringa ki te rihi; he mahi ngenge rawa ki a ia te whakahoki mai ki tona mangai.

16 He nui ke ake te whakaaro nui o te mangere, ki tana nei whakaaro, i to nga tangata tokowhitu e whakaatu ana i te tikanga.

17 Ko te tangata e haere atu ana, e pokanoa ana ki te whawhai ehara nei i a ia, ko tona rite kei te tangata e hopu ana i te kuri ki ona taringa.

18 Rite tonu ki te haurangi e makamaka ana i nga mea mura, i nga pere, i te mate,

19 Te tangata e tinihanga ana ki tona hoa, e mea ana, He teka ianei he takaro taku?

20 Ki te kahore he wahie, ka mate te ahi: ki te kore hoki he tangata kawekawe korero, ka mutu te ngangare.

21 He waro ki nga ngarahu wera, he wahie ki te ahi; he pera te tangata totohe ki te tahu i te ngangare.

22 He rite nga kupu a te kaikawekawe korero ki te maramara reka, tae tonu iho ki nga wahi o roto rawa o te kopu.

23 He ngutu puka me te ngakau kino, ko te rite kei te oko oneone i whakakikoruatia ki te para hiriwa.

24 Ko te tangata mauahara e whakaware ana ki ona ngutu, otiia e rongoatia ana e ia te tinihanga ki roto ki a ia:

25 Ki te pai tona reo, kaua e whakapono ki a ia; e whitu hoki nga mea whakarihariha kei roto i tona ngakau.

26 Ahakoa hipoki tona mauahara i a ia ki te tinihanga, ka whakakitea nuitia tona kino ki te aroaro o te whakaminenga.

27 Ko te tangata e keri ana i te rua, ka taka ano ki roto: a ko te tangata e huri ana i te kohatu, ka hoki mai ano ki runga ki a ia.

28 E kino ana te arero teka ki ana i kuru ai; a, ko ta te mangai whakapati, he mahi kia ngaro.