1 Katahi ka haere nga iwi katoa o Iharaira ki a Rawiri, ki Heperona, a ka korero, ka mea, Tenei matou he wheua nou, he kikokiko nou.
2 A, i mua ake nei, i te mea ko Haora to matou kingi, ko koe te kaikawe atu, te kaikawe mai i a Iharaira: kua korerotia ano koe e Ihowa, Ko koe hei hepara mo taku iwi, mo Iharaira, ko koe ano hei rangatira mo Iharaira.
3 Na ka haere nga kaumatua katoa o Iharaira ki te kingi, ki Heperona, a ka whakaritea he kawenata e te kingi, e Rawiri, ki a ratou ki Heperona, ki te aroaro o Ihowa: a whakawahia ana e ratou a Rawiri hei kingi mo Iharaira.
4 E toru tekau nga tau o Rawiri i tona meatanga hei kingi, a e wha tekau nga tau i kingi ai ia.
5 E whitu nga tau e ono nga marama i kingi ai ia i roto i a Hura ki Heperona: e toru tekau ma toru nga tau i kingi ai ia i roto i a Iharaira katoa raua ko Hura ki Hiruharama.
6 Na ka haere te kingi ratou ko ana tangata ki Hiruharama, ki te tu ki nga Iepuhi e noho ana i taua whenua, nana ra te korero ki a Rawiri, te mea, E kore koe e tae mai ki konei ki te kahore koe e pei i nga matapo, i nga kopa: hua noa e kore e taea a tu a reira e Rawiri.
7 He ahakoa ra riro ana i a Rawiri te pourewa i Hiona; ko te pa hoki tera o Rawiri.
8 I mea hoki a Rawiri i taua ra, Ko te tangata mana e patu nga Iepuhi, kia taea rawatia e ia te rerenga wai, ka patu ai i nga kopa me nga matapo e kinongia nei e te wairua o Rawiri. No reira i mea ai ratou, Tera nga matapo me nga kopa; e kore ia e tomo mai ki te whare.
9 Na ka noho a Rawiri ki te pourewa, a huaina ana a reira, ko te pa o Rawiri. I hanga ano e Rawiri a tawhio noa, o Miro mai ano a haere whakaroto.
10 Na ka tino nui haere a Rawiri; i a ia ano a Ihowa, te Atua o nga mano.
11 Na ka unga he karere e Hirama kingi o Taira ki a Rawiri, me etahi rakau, he hita, me nga kaimahi rakau, me nga kaimahi o nga kohatu whare; a na ratou i hanga he whare mo Rawiri.
12 Na ka mohio a Rawiri kua whakapumautia ia e Ihowa hei kingi mo Iharaira, a kua whakanuia e ia tona kingitanga, he whakaaro hoki ki tana iwi, ki a Iharira.
13 Na ka tango ano a Rawiri i etahi wahine iti mana, me etahi wahine tupu i Hiruharama, i muri i tona haerenga mai i Heperona. Na ka whanau ano he tama, he tamahine ma Rawiri.
14 Ko nga ingoa enei o ana i whanau ki Hiruharama; ko Hamua, ko Hopapa, ko Natana, ko Horomona,
15 Ko Ipihara, ko Erihua; ko Nepeke, ko Iapai;
16 Ko Erihama, ko Eriara, ko Eriperete.
17 A, no te rongonga o nga Pirihitini kua whakawahia a Rawiri hei kingi mo Iharaira, ka haere nga Pirihitini katoa ki te rapu i a Rawiri, a ka rongo a Rawiri, na haere ana ia ki te pourewa.
18 Na kua tae mai nga Pirihitini, kua tohatoha i a ratou ki te raorao o Repaima.
19 Na ka ui a Rawiri ki a Ihowa, ka mea, Me haere ranei ahau ki runga ki nga Pirihitini? E homai ranei ratou e koe ki toku ringa? Ka mea a Ihowa ki a Rawiri, Haere, ka tino hoatu hoki e ahau nga Pirihitini ki tou ringa.
20 Na ko te haerenga o Rawiri ki Paara Peratimi, patua iho ratou i reira e Rawiri. Na ka mea ia, Pakaru ana i a Ihowa oku hoariri i toku aroaro, koia ano kei te pakaruhanga wai. Na reira i huaina ai te ingoa o taua wahi, ko Paara Peratimi.
21 I mahue ano i a ratou a ratou whakapakoko i reira, a maua atu ana e Rawiri ratou ko ana tangata.
22 Na ka haere ake ano nga Pirihitini, a tohatoha ana i a ratou ki te raorao o Repaima.
23 Na ka ui a Rawiri ki a Ihowa, a ka mea mai ia, Kaua e haere ki runga; engari me haere awhio atu ki muri i a ratou, ka whakaputa ai ki a ratou i te ritenga atu o nga rakau maperi.
24 A ka rangona e koe he haruru haere i nga kouru o nga maperi, ko reira koe korikori ai; no te mea ko te haerenga atu tena o Ihowa i tou aroaro ki te patu i te ope o nga Pirihitini.
25 Na peratia ana e Rawiri me ta Ihowa i whakahau ai ki a ia; a patua iho e ia nga Pirihitini i Kepa a tae noa koe ki Katere.
1 Alors toutes les tribus d'Israël vinrent vers David, à Hébron, et dirent: Voici, nous sommes tes os et ta chair.
2 Et même auparavant, quand Saül était roi sur nous, c'est toi qui faisais sortir et qui ramenais Israël; et l'Éternel t'a dit: C'est toi qui paîtras mon peuple d'Israël, et qui seras le conducteur d'Israël.
3 Tous les anciens d'Israël vinrent donc vers le roi à Hébron; et le roi David fit alliance avec eux à Hébron devant l'Éternel; et ils oignirent David pour roi sur Israël.
4 David était âgé de trente ans, quand il commença à régner, et il régna quarante ans;
5 Il régna sur Juda à Hébron sept ans et six mois; puis il régna trente trois ans à Jérusalem, sur tout Israël et Juda.
6 Or, le roi marcha avec ses gens sur Jérusalem, contre les Jébusiens qui habitaient en ce pays-là; et ils dirent à David: Tu n'entreras point ici que tu n'aies ôté les aveugles et les boiteux; voulant dire: David n'entrera point ici.
7 Mais David prit la forteresse de Sion; c'est la cité de David.
8 Et David dit en ce jour-là: Quiconque aura battu les Jébusiens, et aura atteint le canal, et ces boiteux et ces aveugles qui sont les ennemis de David, sera récompensé. C'est pourquoi l'on dit: Ni aveugle ni boiteux n'entrera dans cette maison.
9 Et David habita dans la forteresse, et l'appela la cité de David; et il bâtit tout à l'entour depuis Millo jusqu'au-dedans.
10 Et David allait toujours avançant et croissant; et l'Éternel, le Dieu des armées, était avec lui.
11 Et Hiram, roi de Tyr, envoya à David des ambassadeurs, avec du bois de cèdre et des charpentiers et des tailleurs de pierres; et ils bâtirent la maison de David.
12 Alors David reconnut que l'Éternel l'avait affermi comme roi sur Israël, et qu'il avait élevé son royaume, à cause de son peuple d'Israël.
13 Or David prit encore des concubines et des femmes de Jérusalem, après qu'il fut venu d'Hébron; et il lui naquit encore des fils et des filles.
14 Ce sont ici les noms de ceux qui lui naquirent à Jérusalem: Shammua, Shobab, Nathan, Salomon,
15 Jibhar, Élishua, Népheg, Japhia,
16 Élishama, Eljada et Éliphélet.
17 Mais quand les Philistins eurent appris qu'on avait oint David pour roi sur Israël, ils montèrent tous pour attaquer David; et David, l'ayant appris, descendit à la forteresse.
18 Et les Philistins vinrent, et se répandirent dans la vallée des Géants.
19 Alors David consulta l'Éternel, en disant: Monterai-je contre les Philistins? les livreras-tu entre mes mains? Et l'Éternel répondit à David: Monte; car, certainement je livrerai les Philistins entre tes mains.
20 Alors David vint à Baal-Pératsim, où il les battit; et il dit: L'Éternel a fait écouler mes ennemis devant moi, comme des eaux qui s'écoulent. C'est pourquoi il nomma ce lieu Baal-Pératsim (lieu des ruptures).
21 Et ils laissèrent même là leurs idoles, que David et ses gens emportèrent.
22 Puis les Philistins montèrent encore une fois, et ils se répandirent dans la vallée des Géants;
23 Et David consulta l'Éternel, qui répondit: Tu ne monteras pas; tu les tourneras par derrière, et tu iras contre eux vis-à-vis des mûriers.
24 Et quand tu entendras un bruit de pas au sommet des mûriers, alors hâte-toi; car alors l'Éternel sortira devant toi pour frapper le camp des Philistins.
25 David fit donc ce que l'Éternel lui avait commandé; et il battit les Philistins depuis Guéba jusqu'à Guézer.