1 I puta mai ano te kupu a Ihowa ki ahau, i mea,
2 E te tama a te tangata, meinga a Hiruharama kia mohio ki ana mea whakarihariha,
3 Mea atu, Ko te kupu tenei a te Ariki, a Ihowa, ki Hiruharama: Ko tou take, ko tou wahi i whanau ai koe, ko te whenua o te Kanaani: ko te Amori tou papa, a ko tou whaea he Hiti.
4 Na, ko tou whanautanga, i te ra i whanau ai koe, kihai tou uho i tapahia, kihai ano koe i horoia ki te wai kia ma ai; kihai rawa ano koe i meatia ki te tote, kihai rawa i takaia.
5 Kihai tetahi kanohi i aroha ki a koe, kihai i meatia ki a koe tetahi o enei mea, he mahi tohu ki a koe; heoi he mea maka atu koe ki te mata o te parae, he mea whakarihariha hoki tou tinana i te ra i whanau ai koe.
6 Na, i toku haerenga atu ma tou taha, a ka kite ahau i a koe e oke ana i roto i ou toto, ka mea atu ahau ki a koe, Ahakoa kei roto koe i ou toto, e ora; ae ra, i mea atu ahau ki a koe, Ahakoa kei roto koe i ou toto, e ora.
7 I meinga ano koe e ahau kia tini, kia rite ki nga tupu o te mara; heoi kua tokomaha koe, kua nui, kua tae ano koe ki nga whakapaipai ataahua; kua pupuku ou u kua tupu ou makawe; i mua hoki e noho tahanga ana koe, kahore he kakahu.
8 Na, i toku haerenga atu i tou taha, ka kite ahau i a koe, na he wa no te aroha te wa i a koe; na hipokina iho e ahau te remu o toku ki runga ki a koe, uhia ana koe e ahau, i a koe e noho tahanga ana; ae ra, oati ana ahau ki a koe, uru ana taua ki te kawenata, e ai ta te Ariki, ta Ihowa, a riro mai ana koe i ahau.
9 Katahi ka horoia koe e ahau ki te wai; ae ra, ata horoia atu ana e ahau ou toto i a koe; a pania ana koe e ahau ki te hinu.
10 Ko taku kakahu mou he mea whakairo; ko aku hu mou he hiako kekeno; ko taku whitiki mou he rinena pai; hipokina ana koe e ahau ki te hiraka.
11 He mea whakapaipai ano koe naku ki te whakapaipai, whakanohoia ana e ahau he poroporo ki ou ringa, he hei ki tou kaki.
12 I kuhua ano e ahau he mowhiti ki tou ihu, he whakakai ki ou taringa, he karauna ataahua ki tou mahunga.
13 Heoi kua oti koe te whakapaipai ki te koura, ki te hiriwa; he rinena pai ano hoki tou kakahu, he hiraka, he mea whakairo hoki; i kai koe i te paraoa pai, i te honi, i te hinu; nui atu tou ataahua, kake ana koe hei kingitanga.
14 Paku ana tou ingoa ki nga iwi, he ataahua nou; i tino pai rawa hoki, he honore hoki noku i tukua atu e ahau ki a koe, e ai ta te Ariki, ta Ihowa.
15 Otiia whakawhirinaki ana koe ki tou ataahua, kairau ana koe, he whakaaro hoki nou ki tou ingoa, ringihia ana e koe ou kairautanga ki te tangata e haere atu ana i tou taha; i a ia tena.
16 I tikina atu ano e koe etahi o ou kakahu, a mahia ana e koe au wahi tiketike, kotingotingo rawa, hei kairautanga mou: e kore he pena e puta a mua, e kore ano e pena.
17 I tikina ano e koe au mea whakapaipai, he koura naku, he hiriwa naku, ko aku i hoatu ra ki a koe, a hanga ana e koe etahi whakapakoko tane mau, hei kairautanga mou.
18 I tikina ano e koe ou kakahu whakairo, hei hipoki mo ratou, hoatu ana e koe taku hinu, me taku whakakakara ki to ratou aroaro.
19 Ko taku kai hoki, i hoatu e ahau ki a koe, ko te paraoa pai, ko te hinu, ko te honi i whangaia ai koe e ahau, hoatu ana ano tera e koe ki to ratou aroaro hei kakara reka, a koia ano tera; e ai ta te Ariki, ta Ihowa.
20 I tikina ano e koe au tama me au tamahine, a taua whanau, patua iho e koe hei kai ma ratou. He iti ianei ou kairautanga,
21 I patua ai e koe aku tamariki, i tukua atu ai ratou, i meatia ratou kia haere na roto i te ahi ki a ratou?
22 Na i au mea whakarihariha katoa, i ou kairautanga, kihai koe i mahara ki nga ra o tou tamahinetanga, i a koe e noho tahanga ana, kahore he kakahu, i a koe i oke ra i roto i ou toto.
23 Na i muri i tou he katoa; aue, te mate mou, aue, te mate mou! e ai ta te Ariki, ta Ihowa,
24 Kei te hanga koe i te whare tairanga mou, mahia ana e koe he wahi tiketike mou i nga waharoa katoa.
25 Kua hanga ano e koe tau wahi tiketike ki nga ahunga katoa o nga ara, meinga ana e koe tou ataahua kia whakariharihangia, whewhera tonu ou waewae ki nga tangata e haere ana i tou taha, whakamaha ana e koe tou kairautanga.
26 Kua kairau ano koe ki nga Ihipiana, ki ou hoa tata, he hunga kikokiko nui; whakamaha ana e koe tou kairautanga, hei whakapataritari i ahau.
27 Na reira, nana, kua totoro atu toku ringa ki runga ki a koe, kua whakaititia ano e ahau nga kai i rite mau, a hoatu ana koe e ahau ki ta ou hoariri i pai ai, ki nga tamahine a nga Pirihitini, e whakama nei ki tou ara puremu.
28 I kairau ano koe ki nga Ahiriana, he kore hoki nou e ngata; ina, kairau ana koe ki a ratou, otiia kihai koe i ngata.
29 Kua whakamaha ano e koe ou kairautanga ki te whenua o Kanaana a Karari atu ana; heoi kihai ano i ngata i tenei.
30 Ano te ngoikore o tou ngakau, e ai ta te Ariki, ta Ihowa, i tau mahinga i enei mea katoa, he mahi na te wahine kairau, na te mea taikaha;
31 I tau hanganga i tou whare tairanga ki te ahunga mai o nga ara katoa, i tau mahinga i tau wahi tiketike ki nga waharoa katoa; kihai tau i rite ki ta te wahine kairau, e whakahawea ana hoki koe ki te utu;
32 He wahine moe hoa, i puremu! e tuku mai ana i nga tangata ke ehara nei i te hoa nona!
33 E hoatu ana e ratou he mea ki nga wahine kairau katoa: ko koe ia e hoatu ana i ou taonga ki te hunga katoa e hiahia ana ki a koe, a utua ana ratou e koe, he mea kia haere mai ai ratou ki a koe i nga taha katoa ki ou kairautanga.
34 He rere ke hoki tau i ta etahi wahine i ou kairautanga, ina kahore tetahi e aru ana i a koe, kairau ai: i te mea hoki ka hoatu e koe he utu, a kahore he utu e homai ki a koe, na ka rere ke tau.
35 Mo reira whakarongo, e te wahine kairau, ki te kupu a Ihowa.
36 Ko te kupu tenei a te Ariki, a Ihowa. Na kua ringihia atu na tou weriweri, kua kitea ano koe e noho tahanga ana i ou kairautanga ki te hunga i hiahia ki a koe; a he mea ki au whakapakoko whakarihariha katoa, ki te toto hoki o au tamariki i hoatu na e koe ki a ratou;
37 Mo reira ka huihuia katoatia e ahau te hunga katoa i hiahia ki a koe, au i ahuareka ai, ratou ko te hunga katoa i aroha ai koe, ko te hunga katoa hoki i kino ai koe; ina, ka huihuia ratou e ahau ki a koe i tetahi taha, i tetahi taha ka whakakite a ano koe e ahau ki a ratou e noho tahanga ana, kia kite ai ratou i ou wahi katoa e takoto kau ana.
38 Na ko taku whakawa i a koe ka rite ki te whakawa o nga wahine kua takahi i te ture marena, o nga wahine kua whakaheke toto; a ka hoatu e ahau ki a koe te toto o te weriweri, o te hae.
39 Ka tukua ano koe e ahau ki to ratou ringa, a ka whakahoroa e ratou tou whare tairanga, ka wahia au wahi tiketike; ka huia atu ano ou kakahu, ka tangohia au mea whakapaipai, a ka waiho koe kia noho tahanga ana, kahore he kakahu.
40 Ka kawea mai ano e ratou he ropu hei whawhai ki a koe, a ka akina koe ki te kohatu, ka werohia ki a ratou hoari, puta rawa.
41 Ka tahuna ano e ratou ou whare ki te ahi, ka mahia ano he whakaritenga ki a koe i te tirohanga a nga wahine tokomaha; a ka meinga e ahau kia mutu ou kairautanga, e kore ano he utu e hoatu e koe a muri ake nei.
42 Heoi ka ngata i kona toku riri ki a koe, ka tahuri atu toku hae i a koe, a ka ata noho ahau, e kore ano e riri ki a koe a muri ake nei.
43 No te mea kihai koe i mahara ki nga ra o tou taitamahinetanga, heoi whakaporeareatia ana ahau e koe ki enei mea katoa; mo reira tenei ahau te hoatu nei i tou tikanga ki runga ki tou mahunga, e ai ta te Ariki, ta Ihowa; e kore ano tenei weriweri e honoa iho e koe ki au mea whakarihariha katoa.
44 Nana, ko te hunga katoa e korero ana i nga whakatauki, ko ta ratou whakatauki tenei mou, e mea nei, kei te whaea tonu te rite o tana tamahine.
45 Ko koe te tamahine a tou whaea, e anuanu ra ki tana tahu, ki ana tamariki hoki; a ko koe te teina o ou tuakana, i whakarihariha nei ki a raua tahu, ki a raua tamariki hoki: he Hiti to koutou whaea, he Amori to koutou papa.
46 Na ko Hamaria tou tuakana, e noho nei i tou taha maui, ratou ko ana tamahine: a, ko tou teina, e noho na i tou taha matau, ko Horoma ratou ko ana tamahine.
47 Heoi kihai koe i haere i runga i o raua ara, kihai ano tau mahi i rite ki a raua mea whakarihariha; engari, me te mea nei he mea iti rawa tera, neke noa atu tou tutua i to ratou i ou ara katoa.
48 E ora ana ahau, e ai ta te Ariki, ta Ihowa, kihai te mahi a tou teina, a Horoma, ratou ko ana tamahine i rite ki tau mahi, ki tau, ki ta au tamahine.
49 Nana, ko te he tenei o tou teina, o Horoma; he whakapehapeha i roto i a ia, i a ratou ko ana tamahine, he takapu ki i te taro, he ngakau warea i te nui taonga; kihai hoki ia i whakau ake i nga ringa o te ware, o te rawakore.
50 A i whakakake ratou, i mahi hoki i te mea whakarihariha ki toku aroaro: no reira i unuhia atu ai ratou e ahau, kei taku i kite ai he pai.
51 Kihai hoki o Hamaria i rite ki te hawhe o ou hara; engari i whakanuia atu e koe au mea whakarihariha i a ratou, ka ai hoki au mea whakarihariha katoa i mahia e koe hei whakatika mo ta tou tuakana, mo ta tou teina.
52 Na ko koe, whakawaha e koe tou na whakama, nau na i whakatika tou teina, tou tuakana; na ou hara i hara ai koe, he nui atu nei te whakarihariha i o raua, ka nui atu to raua tika i tou: ae ra, kia numinumi hoki koe, kia waha i tou whakama, kua wh akatikaia na hoki e koe ta tou teina, ta tou tuakana.
53 Na ka whakahokia raua e ahau i te whakarau, a Horoma, me ana tamahine i te whakarau, a Hamaria me ana tamahine i te whakarau, ko ou whakarau i te whakarau, i roto i a ratou:
54 Kia mau ai ki a koe tou whakama, kia numinumi kau ai mo nga mea katoa i mea ai koe, i a koe ka waiho na hei whakamanawatanga mo ratou.
55 Ka hoki tou teina, a Horoma ratou ko ana tamahine, ki to ratou tu o mua, a ka hoki a Hamaria ratou ko ana tamahine ki to ratou tu o mua, ka hoki ano koutou ko au tamahine ki to koutou tu o mua.
56 Kihai na hoki tou teina, a Horoma, i rangona i roto i tou mangai i te ra i tou whakakake,
57 I te mea kiano tou he i hurahia, i te wa iara o te tawainga a nga tamahine a Hiria, a te hunga katoa i tetahi taha ona, i tetahi taha, a nga tamahine a nga Pirihitini e whakahawea na ki a koe i tetahi taha, i tetahi taha.
58 Kua mau ki a koe tou he, me au mea whakarihariha, e ai ta Ihowa.
59 Ko te kupu hoki tenei a te Ariki, a Ihowa: Ko taku mahi ki a koe ka rite ki tau mahi; kua whakahawea na hoki koe ki te oati, whakataka ana e koe te kawenata.
60 Otiia ka mahara ano ahau ki taku kawenata ki a koe i nga ra o tou taitamahinetanga, ka pumau ano i ahau he kawenata ki a koe a ake ake.
61 Hei reira ka mahara koe ki ou ara, ka whakama, ina riro i a koe ou tuakana, tou teina; a ka hoatu raua e ahau ki a koe hei tamahine, otiia ehara i te mea na tau kawenata.
62 Ka pumau ano i ahau taku kawenata ki a koe, a ka mohio koe ko Ihowa ahau;
63 Kia mahara ai, kia numinumi kau ai koe, kia kaua ai hoki e puaki tou mangai i muri iho, mo tou whakama hoki; ina marie ahau ki a koe, ki nga mea katoa i mea ai koe, e ai ta te Ariki, ta Ihowa.
1 La Parole de l’Éternel me fut adressée en ces termes:
2 Fils de l'homme, fais connaître à Jérusalem ses abominations.
3 Dis: Ainsi a dit le Seigneur, l'Éternel, à Jérusalem: Par ton origine et ta naissance tu es du pays de Canaan; ton père est un Amoréen, ta mère une Héthienne.
4 A ta naissance, au jour où tu naquis, ton nombril ne fut point coupé, tu ne fus point lavée dans l'eau pour être nettoyée, tu ne fus pas purifiée avec du sel, ni enveloppée de langes.
5 Aucun oeil n'eut pitié de toi, pour te faire aucune de ces choses par compassion pour toi; mais tu fus jetée sur la surface d'un champ, par mépris pour ta vie, au jour de ta naissance.
6 Or je passai près de toi, je te vis gisant dans ton sang, près d'être foulée aux pieds, et je te dis: Vis dans ton sang! je te dis: Vis dans ton sang!
7 Je t'ai multipliée par myriades, comme l'herbe des champs, tu pris de l'accroissement, tu grandis et tu devins d'une beauté parfaite. Tes seins se formèrent, tu devins nubile, mais tu étais nue, et entièrement découverte.
8 Et je passai près de toi et te regardai; voici, ton âge était l'âge où l'on aime, et j'étendis sur toi le pan de mon vêtement, je couvris ta nudité; je te fis serment, je fis alliance avec toi, dit le Seigneur, l'Éternel, et tu fus á moi.
9 Je te lavai dans l'eau, et je te nettoya complètement, j'ôtai le sang de dessus toi, et je t'oignis d'huile.
10 Je te revêtis de broderies, je te mis une chaussure de couleur d'hyacinthe; je te ceignis de fin lin et te couvris de soie.
11 Je te parai d'ornements; je mis des bracelets à tes mains, et un collier à ton cou,
12 Un anneau à ton nez, des boucles à tes oreilles, une couronne magnifique sur ta tête.
13 Ainsi tu fus parée d'or et d'argent; ton vêtement était de fin lin, de soie, de broderies; la fleur de farine, le miel et l'huile faisaient ta nourriture; tu devins extrêmement belle, et tu prospéras jusqu’à devenir un royaume.
14 Ta renommée se répandit parmi les nations à cause de ta beauté, car elle était parfaite, grâce à la magnificence dont je t'avais ornée, dit le Seigneur, l'Éternel.
15 Mais tu t'es confiée en ta beauté, tu t'es prostituée à la faveur de ta renommée, et tu as prodigué tes prostitutions à tout passant, en te livrant à lui.
16 Tu as pris de tes vêtements; tu t'es fait des hauts lieux garnis d'étoffes de toute couleur, et tu t'y es prostituée, -chose qui n'était point arrivée, et qui n'arrivera plus.
17 Tu as aussi pris les magnifiques parures, faites de mon or et de mon argent, que je t'avais données; tu en as fait des figures d'hommes, auxquels tu t'es prostituée.
18 Tu as pris tes vêtements brodés pour les en couvrir, et tu leur as offert mon huile et mes parfums.
19 Et mon pain que je t'avais donné, la fleur de farine, l'huile et le miel dont je te nourrissais, tu as mis ces choses devant elles comme une offrande d'agréable odeur. Voilà ce qui en est, dit le Seigneur, l'Éternel.
20 Tu as pris tes fils et tes filles, que tu m'avais enfantés, et tu les leur as sacrifiés pour être dévorés. Était-ce trop peu que tes prostitutions?
21 Tu as immolé mes fils, tu les as livrés, en les faisant passer par le feu en leur honneur.
22 Et au milieu de toutes tes abominations et de tes adultères, tu ne t'es point souvenue du temps de ta jeunesse, alors que tu étais nue et découverte, gisante dans ton sang, près d'être foulée aux pieds.
23 Et après toutes tes méchantes actions, malheur, malheur à toi! dit le Seigneur, l'Éternel,
24 Tu t'es bâti des maisons de débauche, tu t'es fait des hauts lieux sur toutes les places.
25 A l'entrée de chaque rue tu as bâti ton haut lieu, et tu as déshonoré ta beauté; car tu t'es livrée à tout passant et tu as multiplié tes adultères.
26 Tu t'es prostituée aux enfants de l'Égypte, tes voisins aux corps vigoureux, et pour m'irriter tu as multiplié tes adultères.
27 Et voici, j'ai étendu ma main contre toi, j'ai diminué la part qui t'était assignée, et t'ai livrée à la discrétion de tes ennemis, les filles des Philistins, qui ont rougi de ta conduite criminelle.
28 Tu t'es prostituée aux enfants de l'Assyrie, parce que tu n'étais pas assouvie; et après avoir commis adultère avec eux, tu ne fus point encore assouvie;
29 Car tu as multiplié tes impudicités avec la terre de Canaan et jusqu'en Caldée; même alors tu n'en eus point assez.
30 Combien ton coeur est lâche, dit le Seigneur, l'Éternel, que tu aies fait toutes ces choses à la façon d'une insigne prostituée!
31 Quand tu bâtissais tes maisons de débauche à chaque bout de rue, quand tu faisais tes hauts lieux dans toutes les places, tu n'as pas même été comme la femme débauchée qui réclame un salaire;
32 Tu as été la femme adultère qui reçoit les étrangers à la place de son mari.
33 On paie un salaire à toutes les femmes débauchées, mais toi, tu as donné des présents à tous tes amants; tu leur as fait des largesses, afin que de toute part ils viennent vers toi, pour tes prostitutions.
34 Et tu as été le contraire des autres femmes dans tes impudicités, en ce qu'on ne te recherchait pas; tu donnais un salaire, tandis que l'on ne t'en donnait aucun; tu as été le contraire des autres.
35 C'est pourquoi, ô prostituée, écoute la Parole de l’Éternel!
36 Ainsi a dit le Seigneur, l'Éternel: Parce que tes trésors ont été prodigués, et que ta nudité s'est découverte dans tes prostitutions, devant tes amants et toutes tes abominables idoles; à cause du sang de tes enfants, que tu leur as livrés,
37 Voici, je rassemblerai tous tes amants, avec lesquels tu te plaisais, tous ceux que tu as aimés, tous ceux que tu as haïs, je les rassemblerai de toute part contre toi; je leur découvrirai ta nudité, et ils la verront tout entière.
38 Et je te jugerai comme on juge les femmes adultères et celles qui répandent le sang; je t'abandonnerai à la sanguinaire vengeance de la fureur et de la jalousie.
39 Je te livrerai entre leurs mains; ils abattront tes maisons de débauche et démoliront tes hauts lieux; ils te dépouilleront de tes vêtements; ils enlèveront tes magnifiques parures et te laisseront nue, entièrement nue.
40 Ils feront monter contre toi une foule de gens qui t'assommeront de pierres, et qui te mettront en pièces avec leurs épées.
41 Ils brûleront tes maisons par le feu, et feront justice de toi, en présence d'un grand nombre de femmes; ainsi je mettrai fin à tes prostitutions, et tu ne donneras plus de salaire.
42 Et j'assouvirai ma fureur contre toi, et ma jalousie se détournera de toi; alors je serai en repos et n'aurai plus à m'irriter.
43 Parce que tu ne t'es point souvenue du temps de ta jeunesse, que tu m'as provoqué par toutes ces choses, voici, je ferai retomber ta conduite sur ta tête, dit le Seigneur, l'Éternel, et tu ne commettras plus le crime avec toutes tes abominations.
45 Tu es la fille de ta mère, qui eut en aversion son mari et ses enfants; tu es la soeur de tes soeurs, qui ont eu en aversion leurs maris et leurs enfants; votre mère était Héthienne et votre père Amoréen.
46 Ta soeur aînée, avec ses filles, qui habite à ta gauche, c'est Samarie; ta soeur cadette qui demeure à ta droite, c'est Sodome et ses filles.
47 Tu n'as pas seulement marché dans leurs voies et pratiqué les mêmes abominations; c'était trop peu; mais tu t'es corrompue plus qu'elles dans toute ta conduite.
48 JE SUIS vivant! dit le Seigneur, l'Éternel; Sodome, ta soeur elle-même, avec ses filles, n'a point fait ce que tu as fait, toi, avec tes filles.
49 Voici quelle a été l'iniquité de Sodome, ta soeur: l'orgueil, l'abondance et une molle oisiveté; voilà ce qu'elle avait, elle et ses filles; mais elle ne soutenait pas la main de l'affligé et du pauvre.
50 Elles sont devenues hautaines et ont commis l'abomination devant moi; aussi les ai-je exterminées, dès que je l'ai vu.
51 Et Samarie n'a pas commis la moitié autant de péchés que toi; tu as multiplié tes abominations plus qu'elle, et par toutes les abominations que tu as commises tu as justifié tes soeurs.
52 Porte donc, toi aussi, l'opprobre que tu as infligé à tes soeurs! A cause de tes péchés que tu as rendus plus abominables que les leurs, elles se trouvent être plus justes que toi. Sois donc, toi aussi, couverte de confusion, et porte ton opprobre, puisque tu as justifié tes soeurs.
53 Je ramènerai leurs captifs, les captifs de Sodome et de ses filles, les captifs de Samarie et de ses filles, ainsi que tes propres captifs au milieu des leurs,
54 Afin que tu portes ton opprobre, que tu sois confuse à cause de tout ce que tu as fait, en étant pour elles un sujet de consolation.
55 Et tes soeurs, Sodome et ses filles, reviendront à leur premier état; Samarie et ses filles reviendront à leur premier état; et toi et tes filles vous reviendrez à votre premier état.
56 Cependant, dans le temps de ton orgueil,
57 Avant que ta méchanceté fût découverte, lorsque tu recevais les outrages des filles de Syrie et de tous ses alentours, des filles des Philistins qui t'insultaient de toute part, ne discourais-tu pas sur Sodome ta soeur?
58 Tu portes sur toi le fardeau de tes crimes et de tes abominations! dit l'Éternel.
59 Car ainsi a dit l'Éternel: Je te ferai comme tu as fait, toi qui as méprisé le serment, en rompant l'alliance.
60 Toutefois je me souviendrai de l'alliance que j'ai faite avec toi, dans les jours de ta jeunesse, et j'établirai en ta faveur une alliance éternelle.
61 Alors tu te souviendras de ta conduite, et tu en seras confuse, quand tu recevras tes soeurs, tant les aînées que les cadettes, et que je te les donnerai pour filles, mais non en vertu de ton alliance.
62 Car j'établirai mon alliance avec toi, et tu sauras que JE SUIS l'Éternel,
63 Afin que tu te souviennes, que tu sois confuse, et qu'à cause de ta confusion tu n'ouvres plus la bouche, quand je t'aurai pardonné tout ce que tu as fait, dit le Seigneur, l'Éternel.