1 Na, i muri i enei mea, ka korerotia ki a Hohepa, Nana, e mate ana tou papa: a ka tango ia i ana tamariki tokorua, i a Manahi raua ko Eparaima, hei hoa mona.
2 A ka korerotia ki a Hakopa, ka meatia, Na, ko Hohepa, ko tau tama, tenei te haere mai nei ki a koe: na ka whakakaha ake a Iharaira i a ia, a ka noho ki runga i te moenga.
3 Na ka mea a Hakopa ki a Hohepa, I puta mai te Atua Kaha Rawa ki ahau i Rutu, i te whenua o Kanaana, i manaaki i ahau,
4 I mea ano ki ahau, Na, ka meinga koe e ahau kia hua, ka whakanui ahau i a koe, ka meinga hoki koe e ahau hei huinga iwi; a ka hoatu e ahau tenei whenua ki ou uri i muri i a koe hei kainga pumau.
5 Na, ko au tama tokorua, ko Eparaima raua ko Manahi, i whanau nei mau ki te whenua o Ihipa i mua ake o toku taenga mai ki a koe, ki Ihipa, maku ena; ka riro mai raua i ahau, ka pera ano me Reupena raua ko Himiona.
6 A, ko tau whanau e whanau mau i muri i a raua, mau ena; ka huaina ki a ratou te ingoa o o ratou tuakana i to ratou kainga pumau.
7 Ko ahau hoki, i toku haerenga mai i Parana, ka mate a Rahera ki toku taha, ki te whenua o Kanaana, ki te ara, e takoto mai ana he wahi e haere atu ai ki Eparata: a tanumia ana e ahau ki reira ki te ara ki Eparata, ara ki Peterehema.
8 A ka kite a Iharaira i nga tama a Hohepa, ka mea, Ko wai enei?
9 A ka mea a Hohepa ki tona papa, Ko aku tama enei i homai e te Atua ki ahau i konei. Ka mea ia, Nekehia mai nei ki ahau, kia manaaki ai ahau i a raua.
10 Na he atarua nga kanohi o Iharaira, na te koroheke hoki, kihai ia i ahei te kite atu. Na ka whakatata ia i a raua ki a ia; a ka kihi ia i a raua, ka wahi hoki i a raua.
11 Na ka mea a Iharaira ki a Hohepa, Kihai ahau i mea ka kite ahau i tou mata: kua whakakitea mai nei ano hoki e te Atua ou uri ki ahau.
12 Na ka nekehia atu raua e Hohepa i roto i ona turi, a ka piko tona mata ki te whenua.
13 Na ka puritia raua e Hohepa, a Eparaima e tona ringa matau ki te maui o Iharaira, a Manahi e tona maui ki te matau o Iharaira, a ka whakatata atu ia i a raua ki a ia.
14 Na ka torona e Iharaira tona ringa matau, a whakatakotoria ana e ia ki runga ki te matenga o Eparaima, ko ia ano hoki te teina, me tona ringa maui hoki ki runga ki te matenga o Manahi, he ata whakatakoto hoki nana i ona ringa, ko Manahi hoki te matamua.
15 Na ka manaaki ai i a Hohepa, ka mea, Ma te Atua i haereere nei oku matua, a Aperahama raua ko Ihaka i tona aroaro, ma te Atua mana nei ahau i whangai i ahau i ora nei a taea moatia tenei ra,
16 Ma te anahera nana nei ahau i whakaora i roto i nga he katoa, e manaaki enei tamariki; a kia huaina toku ingoa ki a raua, me te ingoa hoki o oku matua, o Aperahama raua ko Ihaka; a kia tino nui haere raua i waenganui i te whenua.
17 A, no te kitenga o Hohepa kua whakatakotoria e tona papa tona matau ki runga ki te matenga o Eparaima, ka kino ki tana titiro: a ka whakarewaina ake e ia te ringa o tona papa, kia nekehia atu e ia i te matenga o Eparaima ki runga ki te matenga o Manahi.
18 A ka mea a Hohepa ki tona papa, Kaua e pena, e toku papa; ko te tuakana hoki tenei; whakatakotoria tou matau ki runga ki tona matenga.
19 Na ka whakakahore tona papa, ka mea, E mohio ana ahau, e taku tama, e mohio ana ahau: ka whakatupu iwi ano tenei, ka nui ano hoki ia: otiia ka nui atu tona teina i a ia, a ka waiho ona uri hei iwi maha.
20 Na ka manaaki ia i a raua i taua rangi, ka mea, Ko koe ta Iharaira manaakitanga, a ka korerotia, Kia meinga koe e te Atua kia rite ki a Eparaima, kia rite hoki ki a Manahi: na ka maka e ia a Eparaima ki mua i a Manahi.
21 Na ka mea a Iharaira ki a Hohepa, Ka mate tenei ahau: hei a koutou ia te Atua, mana hoki koutou e whakahoki ki te whenua o o koutou matua.
22 Na kotahi te wahi ka hoatu nei e ahau mou, e hira ake ai tou i to ou tuakana, ko taku hoki i tango ai i nga Amori ki taku hoari, ki taku kopere.
1 Or, il arriva après ces choses, qu'on dit à Joseph: Voici, ton père est malade. Alors il prit ses deux fils avec lui, Manassé et Éphraïm.
2 On le fit savoir à Jacob, et on lui dit: Voici ton fils Joseph qui vient vers toi. Alors Israël rassembla ses forces, et s'assit sur son lit.
3 Et Jacob dit à Joseph: Le Dieu Tout-Puissant m'apparut à Luz, au pays de Canaan, et me bénit;
4 Et il me dit: Voici, je te ferai croître et multiplier, je te ferai devenir une assemblée de peuples, et je donnerai ce pays à ta postérité après toi, en possession perpétuelle.
5 Et maintenant tes deux fils qui te sont nés au pays d'Égypte, avant que je vienne vers toi en Égypte, sont à moi. Éphraïm et Manassé seront à moi comme Ruben et Siméon.
6 Mais les enfants que tu auras engendrés après eux, seront à toi; ils seront appelés du nom de leurs frères dans leur héritage.
7 Pour moi, quand je revenais de Paddan, Rachel mourut auprès de moi, au pays de Canaan, en chemin, lorsqu'il y avait encore quelque distance pour arriver à Éphrath, et je l'enterrai là sur le chemin d'Éphrath (qui est Béthléem).
8 Et Israël vit les fils de Joseph, et dit: Qui sont ceux-ci?
9 Et Joseph répondit à son père: Ce sont mes fils, que Dieu m'a donnés ici. Alors il dit: Amène-les-moi, je te prie, afin que je les bénisse.
10 Or, les yeux d'Israël étaient appesantis de vieillesse; il ne pouvait plus voir. Il les fit approcher de lui, et il les baisa et les embrassa.
11 Et Israël dit à Joseph: Je ne croyais plus voir ton visage, et voici, Dieu m'a fait voir même ta postérité.
12 Et Joseph les retira d'entre les genoux de son père, et il se prosterna le visage contre terre.
13 Puis Joseph les prit tous deux, Éphraïm de sa main droite, à la gauche d'Israël, et Manassé de sa main gauche, à la droite d'Israël, et il les fit approcher de lui.
14 Et Israël avança sa main droite, et la mit sur la tête d'Éphraïm, qui était le cadet, et sa main gauche sur la tête de Manassé. Il posa ainsi ses mains de propos délibéré, car Manassé était l'aîné.
15 Et il bénit Joseph, et dit: Que le Dieu, devant la face duquel ont marché mes pères, Abraham et Isaac, le Dieu qui a été mon berger depuis que j'existe jusqu'à ce jour,
16 Que l'ange qui m'a délivré de tout mal, bénisse ces enfants, et qu'ils portent mon nom et le nom de mes pères Abraham et Isaac, et qu'ils multiplient très abondamment sur la terre!
17 Mais Joseph vit que son père mettait sa main droite sur la tête d'Éphraïm, et il en eut du déplaisir; il saisit la main de son père pour la détourner de la tête d'Éphraïm, sur la tête de Manassé.
18 Et Joseph dit à son père: Pas ainsi, mon père; car celui-ci est l'aîné, mets ta main droite sur sa tête.
19 Mais son père refusa, et dit: Je le sais, mon fils, je le sais. Lui aussi deviendra un peuple, lui aussi sera grand; toutefois son frère, le cadet, sera plus grand que lui, et sa postérité sera une multitude de nations.
20 Et en ce jour-là il les bénit et dit: Israël bénira par toi, en disant: Dieu te rende tel qu'Éphraïm et Manassé! Il mit donc Éphraïm avant Manassé.
21 Et Israël dit à Joseph: Voici, je vais mourir, mais Dieu sera avec vous, et vous fera retourner au pays de vos pères.
22 Et je te donne une portion de plus qu'à tes frères, celle que j'ai prise de la main de l'Amoréen, avec mon épée et mon arc.