1 I korero ano hoki a Erihu, i mea,

2 Whakarongo ki aku kupu, e te hunga whakaaro nui; kia whai taringa ki ahau, e te hunga mohio.

3 E whakamatau ana hoki te taringa i te kupu, e pera ana me ta te mangai ki te reka o te kai.

4 Ko ta tatou e whiriwhiri ai ma tatou ko te mea tika: kia mohiotia hoki e tatou, e tenei, e tenei, ko te aha te mea pai.

5 Kua mea nei hoki a Hopa, He tika taku, a kua whakapeaua ketia e te Atua te whakawa moku:

6 Ahakoa kei ahau te tika ka kiia ahau he tangata teka; e kore e mahu toku werohanga, ahakoa kahore oku he.

7 Ko wai te tangata e rite ki a Hopa, me te mea he wai te tawai e inumia ana e ia?

8 Kua uru nei ki te tira o nga kaimahi i te he, a e haere tahi ana me nga tangata kikino.

9 Kua mea hoki ia, Kahore he painga ki te tangata ki te ahuareka atu ia ki te Atua.

10 No reira whakarongo mai ki ahau, e nga tangata ngakau mohio: e kore rawa te Atua e mahi i te kino; e kore rawa hoki te Kaha Rawa e mahi i te he.

11 Ka utua hoki e ia te tangata mo tana mahi, ka rite hoki ki to te tangata ara nga mea e whakawhiwhia e ia ki a ia.

12 Tika rawa, e kore te Atua e kino, e kore ano hoki te Kaha Rawa e whakaputa ke i te whakawa.

13 Na wai ia i mea hei kaitirotiro mo te whenua? Na wai hoki i whakatakoto nga tikanga mo te ao katoa?

14 Ki te anga mai tona ngakau ki te tangata, ki te kohia atu e ia ki a ia tona wairua me tona manawa;

15 Ka hemo ngatahi nga kikokiko katoa, a ka hoki ano te tangata ki te puehu.

16 Na ki te mea he ngakau mohio tou, whakarongo ki tenei; kia whai taringa mai ki te reo o aku kupu.

17 E whai kingitanga ranei tetahi kotahi e kino ana ki te tika? E whakakino ranei koe ki te tangata tika, kaha hoki?

18 E tau ana ranei te mea atu ki te kingi, He weriweri koe? ki nga rangatira ranei, He kino koutou?

19 Kia iti rawa iho ki a ia e kore nei e whakapai ki te kanohi o nga rangatira, e kore nei e hira ake tona pai ki te hunga whai rawa i nga rawakore? No te mea he mahi ratou katoa na ona ringa.

20 Kihai i aha kua mate ratou, kua mate i waenganui po; ka wiri te iwi, ka pahemo atu, ka riro te hunga nunui, kahore hoki he ringa.

21 Kei runga hoki i nga ara o te tangata ona kanohi, e kitea ana e ia ona hikoinga katoa.

22 Kahore he pouri, kahore he atarangi o te mate e piri ai nga kaimahi i te kino.

23 E kore hoki e nui atu i te tika te mea e whakawaha e ia ki te tangata, e haere ai ia ki te aroaro o te Atua ki te whakawa.

24 Ka wawahia e ia nga tangata nunui, te mohiotia nga ara, a whakaturia ake etahi atu i muri i a ratou.

25 Na e mohio ana ia ki a ratou mahi; a hurihia ake ratou e ia i te po, a mongamonga noa ratou.

26 He hunga kino ratou, pakia iho e ia i te tirohanga a te tangata;

27 Mo ratou i tahuri ke i te whai i a ia, kihai hoki i whakaaro ki tetahi o ona ara:

28 Na ratou hoki i puta ai te tangi a te rawakore ki a ia, a rongo ana ia ki te tangi a te hunga e tukinotia ana.

29 Ki te meinga e ia kia ata noho, ko wai hei whakararuraru? A ki te huna e ia tona kanohi, ko wai e kite i a ia? ahakoa i meatia ki te iwi, ki te tangata ranei, rite tonu.

30 Kore ake te whakaponokore e whai kingitanga, kore ake te iwi e mahangatia.

31 Kua mea atu ranei ki te Atua, Kua pehia ahau e te whiu, e kore ahau e mahi i te he a muri nei?

32 Ko te mea kihai i kitea e ahau mau e whakaatu mai ki ahau; ki te mea i mahi ahau i te he, ka mutu taku.

33 Kia rite ranei tana utu ki tau e mea ai, i whakakahoretia ai e koe? Mau te whiriwhiri, kahore maku: na mau e korero mai tau i mohio ai.

34 Ka korero mai nga tangata ngakau mahara ki ahau, ae ra, nga tangata whakaaro nui e whakarongo ana ki ahau:

35 Kahore he matauranga o Hopa i a ia i korero ra, kahore hoki he mahara i roto i ana kupu.

36 He pai me i whakamatauria a Hopa a te mutunga ra ano, mo ana kupu i whakahokia mai nei e ia, he mea i rite ki a nga tangata kikino.

37 E tapiritia ana hoki e ia te tutu ki runga ki tona hara, kei te pakipaki ia i ona ringa i waenganui i a tatou, a whakanuia ana e ia ana kupu kite Atua.

1 Élihu reprit la parole, et dit:

2 Vous, sages, écoutez mes discours; et vous, savants, prêtez-moi l'oreille.

3 Car l'oreille juge des discours, comme le palais goûte ce qu'on doit manger.

4 Choisissons ensemble ce qui est juste; voyons, entre nous, ce qui est bon.

7 Y a-t-il un homme tel que Job, qui boit le blasphème comme l'eau,

8 Qui marche dans la compagnie des ouvriers d'iniquité, et qui va avec les hommes pervers?

9 Car il a dit: L'homme ne gagne rien à se plaire avec Dieu.

10 C'est pourquoi, vous qui avez de l'intelligence, écoutez-moi. Loin de Dieu la méchanceté! loin du Tout-Puissant l'injustice!

11 Il rend à l'homme selon ses oeuvres, et il fait trouver à chacun selon sa conduite.

12 Certainement Dieu ne commet pas d'injustice, le Tout-Puissant ne fait pas fléchir le droit.

13 Qui lui a commis le soin de la terre? Qui lui a confié l'univers?

14 S'il ne pensait qu'à lui, s'il retirait à lui son esprit et son souffle,

15 Toute chair expirerait à la fois, et l'homme retournerait dans la poussière.

16 Si donc tu as de l'intelligence, écoute cela; prête l'oreille au son de mes paroles.

17 Eh quoi! celui qui haïrait la justice, régnerait-il? Et condamnerais-tu celui qui est souverainement juste?

19 Qui n'a point égard à la personne des grands, qui ne connaît pas le riche plus que le pauvre, car ils sont tous l'ouvrage de ses mains?

20 En un moment ils mourront; au milieu de la nuit, un peuple est ébranlé et passe; le potentat puissant est emporté, et non par une main d'homme.

21 Car les yeux de Dieu sont sur les voies de l'homme, et il regarde tous ses pas.

22 Il n'y a ni ténèbres ni ombre de la mort, où se puissent cacher les ouvriers d'iniquité.

23 Il ne regarde pas à deux fois un homme, pour le faire aller en jugement avec lui.

24 Il brise les puissants, sans enquête, et il en établit d'autres à leur place,

25 Parce qu'il connaît leurs oeuvres; il les renverse de nuit, et ils sont brisés.

26 Il les flagelle comme des impies, à la vue de tout le monde,

27 Parce qu'ils se sont détournés de lui, et n'ont pas du tout pris garde à ses voies.

28 Ils ont fait monter jusqu'à lui le cri du pauvre, et il a entendu la clameur des affligés.

29 S'il donne le repos, qui est-ce qui le condamnera? S'il cache sa face, qui le regardera? soit qu'il s'agisse d'un peuple ou d'un particulier,

30 Pour que l'homme impie ne règne pas, pour qu'il ne soit pas en piège au peuple.

33 Est-ce donc d'après tes idées que le mal doit être puni? Car tu as montré du mécontentement. Ainsi, c'est à toi de décider, non à moi! Dis ce que tu sais.

34 Les hommes de sens me diront, ainsi que le sage qui m'aura écouté:

35 Job ne parle pas avec connaissance, et ses paroles sont sans intelligence.

36 Ah! que Job soit éprouvé jusqu'à la fin, puisqu'il a répondu comme les méchants!

37 Car il ajoute à son péché une transgression nouvelle; il s'applaudit au milieu de nous; il parle de plus en plus contre Dieu.