1 A no ra ko Hopa ki a Ihowa; i mea ia,

2 E mohio ana ahau e taea e koe nga mea katoa, a e kore tetahi whakaaro ou e taea te pehi.

3 Ko wai tenei e huna nei i te whakaaro, a kahore nei he matauranga? No reira korerotia ana e ahau he mea kihai i mohiotia e ahau, he mea whakamiharo rawa, e kore nei e taea e ahau, a kihai i mohiotia e ahau.

4 Tena ra, whakarongo, a ka korero ahau; ka ui ahau ki a koe, a mau e whakaatu mai ki ahau.

5 I rongo ahau ki a koe, he rongo na te taringa; tena ko tenei, ka kite a kanohi nei ahau i a koe,

6 Na whakarihariha ana ahau ki ahau ano, a ka ripeneta i roto i te puehu, i te pungarehu.

7 Heoi i te mutunga o ta Ihowa korero i enei kupu ki a Hopa, na ka mea a Ihowa ki a Eripata Temani, Kua mura toku riri ki a koe, ki a koutou ko ou hoa tokorua: no te mea kihai koutou i korero i te mea tika moku, kihai i rite ki ta taku pononga, ki ta Hopa.

8 Na tikina etahi puru ma koutou kia whitu, kia whitu hoki nga hipi toa, a ka haere ki taku pononga, ki a Hopa, ka whakaeke ai i etahi tahunga tinana ma koutou; a ma taku pononga, ma Hopa, e inoi mo koutou; ka manako hoki ahau ki a ia, kia kore ai ahau e mea ki a koutou kia rite ki ta koutou mahi wairangi; kihai hoki koutou i korero i te mea tika moku, kihai i rite ki ta taku pononga, ki to Hopa.

9 Heoi haere ana a Eripata Temani, a Pirirara Huhi, a Topara Naamati, a meatia ana e ratou ta Ihowa i korero ai ki a ratou. A ka manako a Ihowa ki a Hopa.

10 A whakahokia ana a Hopa e Ihowa i te whakarau, i a ia i inoi ra mo ona hoa. Na, ko nga mea katoa i a Hopa i mua, whakanekehia ake ana e Ihowa kia pera atu ano te maha.

11 Katahi ka haere mai ona tuakana, ona teina katoa, ratou ko ona tuahine katoa, me te hunga katoa i mohio ki a ia i mua, hei hoa mona, ki te kai taro i roto i tona whare: tangi ana ki a ia, whakamarie ana i a ia mo te he katoa i whakaekea nei e Ih owa ki a ia; a homai ana ki a ia e tenei, e tenei, tetahi moni me tetahi whakakai koura.

12 Heoi manaakitia ana a Hopa e Ihowa i te whakamutunga, nui atu i to te timatanga; a kotahi tekau ma wha mano ana hipi, e ono mano nga kamera, kotahi mano topu nga kau, kotahi mano nga kaihe uha.

13 Tokowhitu ano ana tama, tokotoru nga tamahine.

14 A tapa iho e ia te ingoa o te tuatahi ko Hemaima, ko te ingoa o te tuarua ko Ketia, a ko te ingoa o te tuatoru ko Kerenehapuku.

15 A kihai i kitea he wahine hei rite mo nga tamahine a Hopa te ataahua i te whenua katoa; a i hoatu hoki e to ratou papa he wahi mo ratou i waenganui i o ratou tungane.

16 A i ora a Hopa i muri i tenei kotahi rau e wha tekau nga tau, i kite ano ia i ana tamariki, i nga tamariki ano hoki a ana tamariki, e wha nga whakatupuranga.

17 Heoi ka mate a Hopa, he koreheke, he maha hoki ona ra.

1 Alors Job répondit à l'Éternel, et dit:

2 Je sais que tu peux tout, et qu'on ne saurait t'empêcher d'accomplir un dessein.

4 Écoute donc et je parlerai; je t'interrogerai et tu m'instruiras.

5 Mes oreilles avaient entendu parler de toi; mais, maintenant, mon oeil t'a vu.

6 C'est pourquoi je me condamne et je me repens, sur la poussière et sur la cendre.

7 Or, après que l'Éternel eut ainsi parlé à Job, il dit à Éliphaz, de Théman: Ma colère est enflammée contre toi et contre tes deux amis, parce que vous n'avez pas parlé avec droiture devant moi, comme Job, mon serviteur.

8 Maintenant, prenez sept taureaux et sept béliers, et allez vers mon serviteur Job, offrez un holocauste pour vous, et Job, mon serviteur, priera pour vous; et par égard pour lui, je ne vous traiterai pas selon votre folie, car vous n'avez pas parlé avec droiture devant moi, comme mon serviteur Job.

9 Et Éliphaz, de Théman, Bildad, de Shuach, et Tsophar, de Naama, allèrent et firent comme leur avait dit l'Éternel, et l'Éternel eut égard à Job.

10 Et l'Éternel rétablit Job dans ses biens, quand il eut prié pour ses amis; et il lui rendit au double tout ce qu'il avait eu.

11 Tous ses frères, et toutes ses sœurs, tous ceux qui l'avaient connu auparavant vinrent vers lui, et mangèrent avec lui dans sa maison. Ils lui firent leurs condoléances, et le consolèrent au sujet de tout le mal que l'Éternel avait fait venir sur lui, et chacun lui donna une pièce d’argent et un anneau d'or.

12 Ainsi l'Éternel bénit le dernier état de Job plus que le premier; il eut quatorze mille brebis, six mille chameaux, et mille couples de bœufs, et mille ânesses.

13 Il eut sept fils et trois filles.

14 Il donna à la première le nom de Jémima (colombe), à la seconde celui de Ketsia (parfum), à la troisième celui de Kéren-Happuc (flacon de fard).

15 Et il ne se trouvait pas de femmes aussi belles que les filles de Job dans tout le pays; et leur père leur donna un héritage avec leurs frères.

16 Job vécut, après ces choses, cent quarante ans, et vit ses fils et les fils de ses fils jusqu'à la quatrième génération.

17 Et Job mourut âgé et rassasié de jours.