1 Ko te mahi tika ma tatou, ma te hunga kaha, he pikau i nga ngoikoretanga o te hunga kahakore; kaua hoki e whai i ta tatou ake i ahuareka ia.
2 Me whai tena, tena o tatou kia ahuareka mai tona hoa, tona hoa mo te mea e pai ana hei hanga i tona whakapono.
3 Kihai hoki a te Karaiti i whai ki tana ake i ahuareka ai; engari i rite ki te mea kua oti te tuhituhi, Ko nga tawainga a te hunga e tawai ana i a koe kua tau ki ahau.
4 Ko nga mea katoa hoki i tuhituhia i mua he mea tuhituhi hei whakaako i a tatou, kia whai tumanakohanga ai tatou, i te mea ka whakamanawanui, ka whakamarietia hoki e nga karaipiture.
5 Heoi ma te Atua o te manawanui, o te whakamarie, e hoatu ki a koutou kia kotahi te whakaaro o tetahi ki tetahi, kia rite ki ta Karaiti Ihu:
6 Kia kotahi ai te whakaaro, kia kotahi ai te mangai, e whakakororia ai koutou i te Atua, ara i te Matua o to tatou Ariki, o Ihu Karaiti.
7 Na, me whakahoa koutou tetahi ki tetahi, kia rite ki a te Karaiti i mea nei i a tatou hei hoa mona, kia whai kororia ai te Atua.
8 Ko taku kupu hoki tenei, i meinga a te Karaiti hei minita ki te kotinga, he whakaaro ki te pono o te Atua, kia u ai nga mea i whakaaria ki nga matua:
9 Kia whakakororia ai hoki nga Tauiwi i te Atua mo tana mahi tohu, kia pera ai me te mea i tuhituhia, Mo konei ka whakawhetai ahau ki a koe i waenganui o nga tauiwi, ka himene ki tou ingoa.
10 Tenei ano tetahi kupu ana, Kia hari tahi, e nga Tauiwi, me tana iwi.
11 Tenei ano hoki, Whakamoemititia te Ariki, e nga Tauiwi katoa; whakamoemititia ano ia, e nga iwi katoa.
12 E mea ana hoki a Ihaia, Tera e whai pakiaka a Hehe, me tetahi e whakatika ake ana hei rangatira mo nga Tauiwi; ko ia hei tumanakohanga ma nga Tauiwi.
13 Na, ma te Atua, nana nei te tumanako, e whakaki koutou ki te hari katoa, ki te rangimarie, i runga i te whakapono, kia hua ai to koutou tumanako, i runga i te kaha o te Wairua Tapu.
14 Na e u ana toku ake whakaaro ki a koutou, e oku teina, e ki ana koutou i te pai, whawhao rawa ki te matauranga katoa, a e taea ano e koutou te tohutohu tetahi i tetahi.
15 Otiia i nui ake ai toku maia ki te tuhituhi penei ki a koutou, e oku teina, he whakamahara ano i a koutou, he mea na te aroha noa kua homai nei ki ahau e te Atua.
16 I meinga ai ahau hei minita ma Ihu Karaiti ki nga tauiwi, hei minita i te rongopai o te Atua, kia manakohia ai te whakahere o nga tauiwi, he mea whakatapu na te Wairua Tapu.
17 Na, kua whai whakamanamanatanga nei ahau i roto i a Karaiti Ihu i nga mea a te Atua.
18 E kore hoki ahau e maia ki te korero ki etahi mea, ko nga mea anake kua mahia e te Karaiti na roto i ahau, hei mea kia ngohengohe mai nga Tauiwi, ara na taku kupu, na taku mahi,
19 I runga i te kaha o nga tohu, o nga mea whakamiharo, i runga i te kaha o te Wairua Tapu; no ka whakapaua e ahau te kauwhau i te rongopai o te Karaiti atu i Hiruharama, a taka noa ki Iririkuma rawa;
20 Ae ra, ko ia tenei taku tohe ki te kauwhau i te rongopai, ehara i te mea ki nga wahi kua whakahuatia nei a te Karaiti ki reira, kei hanga whare ahau ki runga ki a tetahi atu turanga:
21 Engari kia rite ki te mea i tuhituhia, E kite te hunga kihai nei i korerotia ia ki a ratou, a e matau te hunga kihai i rongo.
22 Na konei ano i maha ai oku whakawarenga, te tae atu ai ahau ki a koutou.
23 Otiia inaianei, kua kore nei he wahi moku i enei whenua, a, i te mea he maha nga tau i wawata ai ahau kia tae atu ki a koutou,
24 Ina tupono taku haere ki Hipania; e tumanako ana hoki ahau kia kite i a koutou i taua haerenga oku, a kia kawea peratia atu ahau e koutou, ina ano ia kia matua rite tetahi wahi o toku ngakau i te kitenga i a koutou;
25 Inaianei ia, e mea ana ahau, e haere ana tenei ahau ki Hiruharama, ki te mahi mea ma te hunga tapu.
26 Kua pai hoki a Makeronia raua ko Akaia kia meinga tetahi kohikohi ma nga mea rawakore o te hunga tapu i Hiruharama.
27 Ae ra, i pai ano ratou ki te pera, a e tika ana ano kia hoatu ki a ratou. I te mea kua uru nei nga Tauiwi ki a ratou mea o te wairua, waihoki he tika ano kia mahia e enei etahi mea o te kikokiko ma ratou.
28 Na, kia oti tenei i ahau, a hiri rawa tenei hua hei mea ma ratou, ka tika atu ahau ma koutou na ki Hipania.
29 A e matau ana ahau, ka haere atu ahau ki a koutou, tera ahau e haere atu i runga i te hua noa iho o te manaakitanga o e rongopai o te Karaiti.
30 Na he tohe tenei naku ki a koutou, e oku teina, he whakaaro ki to tatou Ariki, ki a Ihu Karaiti, na te aroha hoki o te Wairua, kia tohe tahi koutou me ahau i a koutou inoi ki te Atua moku;
31 Kia whakaorangia ahau i te hunga whakateka i Huria; kia manakohia ano e te hunga tapu taku minitatanga mo Hiruharama;
32 Kia haere hari atu ai ahau ki a koutou, ki te pai te Atua, kia whakata tahi ai me koutou.
33 Na, kia noho te Atua o te rangimarie ki a koutou katoa. Amine.
1 Nous devons donc, nous qui sommes forts, supporter les infirmités des faibles, et ne pas nous complaire en nous-mêmes.
2 Que chacun de nous complaise plutôt à son prochain, dans le bien, pour l'édification;
3 Car aussi Christ ne s'est point complu en lui-même; mais selon qu'il est écrit: Les outrages de ceux qui t'outragent, sont tombés sur moi.
4 Or, tout ce qui a été écrit autrefois, a été écrit pour notre instruction, afin que, par la patience et la consolation que donnent les Écritures, nous possédions l'espérance.
5 Et que le Dieu de patience et de consolation vous donne d'avoir les mêmes sentiments entre vous selon Jésus-Christ;
6 Afin que, d'un même cœur et d'une même bouche, vous glorifiiez notre Dieu et Père, le Seigneur Jésus-Christ.
7 C'est pourquoi accueillez-vous les uns les autres, comme Christ nous a accueillis pour la gloire de Dieu.
8 Je dis donc que Jésus-Christ a été ministre des circoncis, pour montrer la fidélité de Dieu, en accomplissant les promesses faites aux pères;
9 Et afin que les Gentils glorifient Dieu à cause de sa miséricorde, selon qu'il est écrit: C'est pour cela que je te louerai parmi les Gentils, et que je chanterai à ton nom.
10 Il est dit encore: Gentils, réjouissez-vous avec son peuple.
11 Et encore: Nations, louez toutes le Seigneur, et peuples, célébrez-le tous.
12 Ésaïe dit aussi: Jessé aura un Rejeton qui se lèvera pour gouverner les Gentils; les Gentils espéreront en lui.
13 Que le Dieu d'espérance vous remplisse donc de toute sorte de joie et de paix, dans la foi, afin que vous abondiez en espérance, par la puissance du Saint-Esprit.
14 Pour moi, frères, j'ai la persuasion que vous êtes pleins de bonté, remplis de toute connaissance, et capables de vous exhorter les uns les autres.
15 Cependant, frères, je vous ai écrit plus librement en quelque sorte, pour réveiller vos souvenirs, selon la grâce qui m'a été donnée de Dieu,
16 D'être le ministre de Jésus-Christ auprès des Gentils et d'exercer les saintes fonctions de l'Évangile de Dieu, afin que l'offrande des Gentils lui soit agréable, étant sanctifiée par le Saint-Esprit.
17 J'ai donc un sujet de gloire en Jésus-Christ, dans les choses de Dieu.
18 Car je n'oserais parler de quoi que ce soit que Christ n'ait opéré par moi, pour amener les Gentils à son obéissance, par la Parole et par les oeuvres;
19 Par la vertu des miracles et des prodiges; par la puissance de l'Esprit de Dieu; de sorte que j'ai répandu l'Évangile de Christ depuis Jérusalem et les lieux voisins, jusqu'à l'Illyrie.
20 Prenant ainsi à tâche d'annoncer l'Évangile où Christ n'avait point été nommé, afin de ne pas bâtir sur le fondement qu'un autre aurait posé;
21 Selon qu'il est écrit: Ceux à qui il n'avait point été annoncé, le verront, et ceux qui n'en avaient point entendu parler, l'entendront.
22 C'est pour cela que j'ai été souvent empêché d'aller chez vous.
23 Mais, comme à présent je n'ai plus affaire dans ce pays-ci, et que depuis plusieurs années j'ai un grand désir d'aller vers vous,
24 Quand je me rendrai en Espagne, j'irai chez vous; car j'espère que je vous verrai en passant, et que vous m'y ferez conduire, après que j'aurai satisfait en partie mon désir d'être avec vous.
25 Mais maintenant je vais à Jérusalem, pour assister les Saints.
26 Car il a plu à ceux de Macédoine et d'Achaïe de s'imposer une contribution pour les pauvres d'entre les Saints de Jérusalem.
27 Il leur a plu, en effet, et ils le leur devaient; car, si les Gentils ont eu part à leurs biens spirituels, ils doivent aussi les assister dans les choses temporelles.
28 Après donc que j'aurai achevé cela, et que je leur aurai remis fidèlement ce produit, je partirai pour l'Espagne, en passant par chez vous.
29 Or, je sais qu'en me rendant auprès de vous, je viendrai avec la plénitude des bénédictions de l'Évangile de Christ.
30 Je vous conjure donc, frères, par notre Seigneur Jésus-Christ, et par l'amour de l'Esprit, de combattre avec moi dans les prières que vous ferez à Dieu pour moi;
31 Afin que je sois délivré des incrédules de Judée, et que mon ministère à Jérusalem soit agréable aux Saints;
32 En sorte que, par la volonté de Dieu, j'arrive chez vous avec joie, et que je me repose avec vous.
33 Que le Dieu de paix soit avec vous tous! Amen.