1 Paul, appelé par la volonté de Dieu, à être apôtre de Jésus-Christ, et Sosthène notre frère,

2 A l'Église de Dieu qui est à Corinthe, à ceux qui ont été sanctifiés en Jésus-Christ, qui sont appelés Saints, et à tous ceux qui invoquent, en quelque lieu que ce soit, le nom de notre Seigneur Jésus-Christ, leur Seigneur et le nôtre.

3 Que la grâce et la paix vous soient données de la part de Dieu, notre Père, et du Seigneur Jésus-Christ!

4 Je rends grâces continuellement à mon Dieu pour vous, à cause de la grâce que Dieu vous a donnée en Jésus-Christ, savoir:

5 De ce que vous avez été enrichis en Lui de toute manière, en toute parole et en toute connaissance;

6 Selon que le témoignage de Christ a été confirmé en vous;

7 De sorte qu'il ne vous manque aucun don, à vous qui attendez la manifestation de notre Seigneur Jésus-Christ.

8 Il vous affermira aussi jusqu'à la fin, pour que vous soyez irrépréhensibles au jour de notre Seigneur Jésus-Christ.

9 Dieu, par qui vous avez été appelés à la communion de son Fils Jésus-Christ, notre Seigneur, est fidèle.

10 Or, je vous prie, frères, au nom de notre Seigneur Jésus-Christ, de tenir tous le même langage, et de n'avoir point de divisions parmi vous, mais d'être unis dans une même pensée, et dans un même sentiment.

11 Car, mes frères, j'ai été informé, par ceux de chez Chloé, qu'il y a des contestations entre vous.

12 Je veux dire que, parmi vous, chacun dit: Pour moi, je suis disciple de Paul; et moi, d'Apollos; et moi, de Céphas; et moi, de Christ.

13 Christ est-il divisé? Paul a-t-il été crucifié pour vous, ou avez-vous été baptisés au nom de Paul?

14 Je rends grâces à Dieu de ce que je n'ai baptisé aucun de vous, sinon Crispus et Gaïus;

15 Afin que personne ne dise que j'ai baptisé en mon nom.

16 J'ai encore baptisé la famille de Stéphanas; du reste, je ne sais si j'ai baptisé quelque autre personne.

17 Car ce n'est pas pour baptiser que Christ m'a envoyé, mais c'est pour annoncer l'Évangile, non avec la sagesse du langage, afin que la croix de Christ ne soit pas rendue inutile.

18 Car la prédication de la croix est une folie pour ceux qui périssent; mais pour nous qui sommes sauvés, elle est la puissance de Dieu.

19 Car il est écrit: Je détruirai la sagesse des sages et j'anéantirai l'intelligence des intelligents.

20 Où est le sage? Où est le scribe? Où est le disputeur de ce siècle? Dieu n'a-t-il pas rendu folle la sagesse de ce monde

21 Car, tandis que le monde, par cette sagesse, n'a point connu Dieu dans la sagesse de Dieu, il a plu à Dieu de sauver les croyants par la folie de la prédication.

22 Tandis que les Juifs demandent des miracles, et que les Grecs cherchent la sagesse,

23 Nous, nous prêchons Christ crucifié, scandale pour les Juifs, et folie pour les Grecs;

24 Mais pour ceux qui sont appelés, tant Juifs que Grecs, le Christ est la puissance de Dieu et la sagesse de Dieu;

25 Car la folie de Dieu est plus sage que les hommes, et la faiblesse de Dieu plus forte que les hommes.

26 Considérez, frères, que parmi vous, qui avez été appelés, il n'y a pas beaucoup de sages selon la chair, ni beaucoup de puissants, ni beaucoup de nobles.

27 Mais Dieu a choisi les choses folles du monde pour confondre les sages, et Dieu a choisi les choses faibles du monde pour confondre les fortes,

28 Et Dieu a choisi les choses viles du monde et les plus méprisées, même celles qui ne sont point, pour anéantir celles qui sont,

29 Afin que nulle chair ne se glorifie devant lui.

30 Or, c'est par Lui que vous êtes en Jésus-Christ, qui nous a été fait de la part de Dieu, sagesse, justice, sanctification et rédemption;

31 Afin que, comme il est écrit, celui qui se glorifie, se glorifie dans le Seigneur.

1 Na Paora, i pai nei te Atua kia karangatia hei apotoro ma Ihu Karaiti, na te teina hoki, na Hotene,

2 Ki te hahi a te Atua i Koriniti, ki te hunga kua oti te whakatapu i roto i a Karaiti Ihu, kua karangatia hei hunga tapu, ratou ko te hunga katoa i nga wahi katoa e karanga ana ki te ingoa o to tatou Ariki, o Ihu Karaiti, o to ratou Ariki, o to ta tou:

3 Kia tau ki a koutou te aroha noa me te rangimarie, he mea na te Atua, na to tatou Matua, na te Ariki hoki, na Ihu Karaiti.

4 He whakawhetai tonu taku mahi ki toku Atua mo koutou, mo te aroha noa o te Atua kua homai nei ki a koutou i roto i a Karaiti Ihu;

5 Kua meinga hoki kia hua nga mea katoa ma koutou i roto i a ia, te whakapuaki korero, te matauranga;

6 Pena hoki me te whakaaturanga i a te Karaiti kua u na i roto i a koutou:

7 I kore ai koutou e hapa i tetahi mea homai; i a koutou e tatari na ki te whakakitenga mai o to tatou Ariki, o Ihu Karaiti:

8 Mana hoki koutou e whakau a taea noatia te mutunga, kia kore ai koutou e ekengia e te kupu i te ra o to tatou Ariki, o Ihu Karaiti.

9 He pono te Atua, nana nei koutou i karanga kia uru tahi ki tana Tama, ko Ihu Karaiti, ki to tatou Ariki.

10 Na, he tohe tenei naku ki a koutou, e oku teina, i runga i te ingoa o to tatou Ariki, o Ihu Karaiti, kia kotahi ta koutou korero katoa, a kia kaua he wehewehenga i roto i a koutou; engari kia tuituia koutou i runga i te ngakau kotahi, i te whaka aro kotahi.

11 Kua oti hoki koutou te tohutohu mai, e oku teina, e te hunga o te whare o Koroi, tena nga tautohetohe kei roto i a koutou.

12 Anei te tikanga o taku korero, kei te ki tena o koutou na, No Paora ahau; a, No Aporo ahau; a, Ko ahau no Kipa; Ko ahau no te Karaiti.

13 Kua oti koia a te Karaiti te wahi? i ripekatia ranei a Paora mo koutou? i iriiria ranei koutou i runga i te ingoa o Paora?

14 E whakawhetai ana ahau ki te Atua, moku kihai i iriiri i tetahi o koutou, ko Kirihipu anake raua ko Kaiu;

15 Kei waiho e te tangata hei korero, naku koutou i iriiri i runga i toku ingoa.

16 Naku ano i iriiri nga tangata o te whare o Tepana: i ko ake, kahore ahau i te mahara ki taku iriiringa i tetahi atu.

17 Kihai hoki ahau i tonoa e te Karaiti ki te iriiri, engari ki te kauwhau i te rongopai: ehara i te mea i runga i te mohio ki nga kupu, kei whakakahoretia te ripeka o te Karaiti.

18 Ko te korero hoki o te ripeka ki te hunga e whakangaromia ana he mea wawau; ki a tatou ia, ki te hunga e whakaorangia ana, ko te kaha tera o te Atua.

19 Ka oti hoki te tuhituhi, Ka ngaro i ahau te whakaaro nui o te hunga whakaaro, ka kore hoki i ahau te mahara o te hunga mahara.

20 Kei hea te tangata whakaaro? kei hea te karaipi? kei hea te tangata tohe o tenei ao? kahore ano koia i whakakuwaretia e te Atua te whakaaro nui o tenei ao?

21 I te mea hoki i runga i to te Atua whakaaro nui, kihai nga whakaaro nui o te ao i mohio ki te Atua, na ka pai te Atua kia meinga te kuware o te kupu kauwhau hei whakaora i te hunga e whakapono ana.

22 Ina hoki ko ta nga Hurai he tono tohu, ko ta nga Kariki he rapu whakaaro nui:

23 Ko ta matou ia he kauwhau i a te Karaiti i ripekatia he tutukitanga waewae ki nga Hurai, he mea kuware ki nga Kariki;

24 Ki te hunga ia e karangatia ana, ahakoa Hurai, ahakoa Kariki, ko te Karaiti, ko te kaha o te Atua, ko te whakaaro mohio o te Atua.

25 No te mea he kuware no te Atua nui atu te mohio i nga tangata; he ngoikore no te Atua kaha atu i nga tangata.

26 Titiro oti ki to koutou karangatanga, e oku teina, kihai i tokomaha te hunga whakaaro o te wahi ki te kikokiko, kihai i tokomaha te hunga nunui, kihai i tokomaha nga rangatira, e karangatia ana:

27 Engari i whiriwhiria e te Atua ko nga mea kuware o te ao, hei mea e whakama ai te hunga whakaaro; i whiriwhiria ano e te Atua ko nga mea ngoikore o te ao, hei mea e whakama ai nga mea kaha.

28 Ko nga mea ware o te ao, ko nga mea e whakahaweatia ana, ko ena i whiriwhiria e te Atua, ae, ko nga mea kahore noa iho, kia whakakahoretia ai e ia nga tino mea ake;

29 Kia kore ai tetahi kikokiko e whakamanamana i te aroaro o te Atua.

30 Nana hoki koutou i roto i a Karaiti Ihu, kua meinga nei ia hei take whakaaro nui mo tatou, he mea na te Atua, hei tika, hei whakatapu, hei hoko:

31 Kia rite ai ki te mea kua oti te tuhituhi, Ki te whakamanamana tetahi, me whakamanamana ia ki te Ariki.