1 Mais voici, un homme de Dieu vint de Juda à Béthel, par la parole de l'Éternel, comme Jéroboam se tenait près de l'autel pour offrir des parfums.

2 Et il cria contre l'autel, par la parole de l'Éternel, et dit: Autel, autel! ainsi dit l'Éternel: Voici un fils naîtra à la maison de David; son nom sera Josias; il immolera sur toi les sacrificateurs des hauts lieux qui brûlent sur toi des parfums; et on brûlera sur toi des ossements d'homme!

3 Et il donna, le jour même, un signe en disant: C'est ici le signe que l'Éternel a parlé: Voici l'autel se fendra, et la cendre qui est dessus sera répandue.

4 Et quand le roi entendit la parole que l'homme de Dieu prononçait à voix haute contre l'autel de Béthel, Jéroboam étendit sa main de dessus l'autel, en disant: Saisissez-le! Et la main qu'il étendait contre lui devint sèche, et il ne put la ramener à lui.

5 L'autel aussi se fendit, et la cendre qui était dessus fut répandue, conformément au signe que l'homme de Dieu avait donné, par la parole de l'Éternel.

6 Alors le roi prit la parole et dit à l'homme de Dieu: Implore, je te prie, l'Éternel ton Dieu, et prie pour moi, pour que ma main puisse revenir à moi. Et l'homme de Dieu implora l'Éternel, et la main du roi put revenir à lui; et elle fut comme auparavant.

7 Puis le roi dit à l'homme de Dieu: Entre avec moi dans la maison, et te restaure; et je te ferai un présent.

8 Mais l'homme de Dieu dit au roi: Quand tu me donnerais la moitié de ta maison, je n'entrerais pas chez toi, et je ne mangerais de pain ni ne boirais d'eau en ce lieu-ci.

9 Car j'ai reçu cet ordre de l'Éternel, qui m'a dit: Tu ne mangeras point de pain et ne boiras point d'eau, et tu ne reviendras point par le chemin par lequel tu seras allé.

10 Il s'en alla donc par un autre chemin et ne retourna point par le chemin par lequel il était venu à Béthel.

11 Or, il y avait un vieux prophète qui demeurait à Béthel, à qui son fils vint raconter toutes les choses que l'homme de Dieu avait faites ce jour-là à Béthel, et les paroles qu'il avait dites au roi; et comme les fils les rapportaient à leur père,

12 Celui-ci leur dit: Par quel chemin s'en est-il allé? Or, ses fils avaient vu le chemin par lequel l'homme de Dieu qui était venu de Juda, s'en était allé.

13 Et il dit à ses fils: Sellez-moi l'âne. Et ils lui sellèrent l'âne; et il monta dessus.

14 Ainsi il s'en alla après l'homme de Dieu; et il le trouva assis sous un chêne, et il lui dit: Es-tu l'homme de Dieu qui est venu de Juda? Et il lui dit: C'est moi.

15 Et il lui dit: Viens avec moi à la maison et mange du pain.

16 Mais il répondit: Je ne puis retourner avec toi, ni entrer chez toi; et je ne mangerai point de pain, ni ne boirai d'eau avec toi dans ce lieu;

17 Car il m'a été dit par la parole de l'Éternel: Tu n'y mangeras point de pain et tu n'y boiras point d'eau; et tu ne retourneras point par le chemin par lequel tu seras allé.

18 Et il lui dit: Moi aussi, je suis prophète comme toi; et un ange m'a parlé, de la part de l'Éternel, et m'a dit: Ramène-le avec toi dans ta maison, et qu'il mange du pain et boive de l'eau. Il lui mentait.

19 Alors il s'en retourna avec lui, et il mangea du pain et but de l'eau dans sa maison.

20 Et il arriva, comme ils étaient assis à table, que la parole de l'Éternel fut adressée au prophète qui l'avait ramené.

21 Et il cria à l'homme de Dieu, qui était venu de Juda: Ainsi parle l'Éternel: Parce que tu as été rebelle à l'ordre de l'Éternel, et que tu n'as point gardé le commandement que l'Éternel ton Dieu t'avait donné,

22 Mais que tu t'en es retourné, et que tu as mangé du pain et bu de l'eau dans le lieu dont il t'avait dit: N'y mange point de pain et n'y bois point d'eau; ton corps n'entrera point au tombeau de tes pères.

23 Après qu'il eut mangé du pain et qu'il eut bu, il fit seller l'âne pour le prophète qu'il avait ramené.

24 Et celui-ci s'en alla, et un lion le trouva dans le chemin et le tua; et son corps était étendu dans le chemin, et l'âne se tenait auprès du corps; le lion aussi se tenait auprès du corps.

25 Et voici, quelques passants virent le corps étendu dans le chemin, et le lion qui se tenait auprès du corps; et ils vinrent le dire dans la ville où demeurait le vieux prophète.

26 Quand le prophète qui avait ramené du chemin l'homme de Dieu, l'eut appris, il dit: C'est l'homme de Dieu qui a été rebelle à l'ordre de l'Éternel. L'Éternel l'a livré au lion, qui l'a déchiré et l'a tué, selon la parole que l'Éternel lui avait dite.

27 Et il dit a ses fils: Sellez-moi l'âne; et ils le sellèrent.

28 Et il alla, et trouva son corps gisant dans le chemin, et l'âne et le lion qui se tenaient auprès du corps; le lion n'avait pas dévoré le corps et n'avait pas déchiré l'âne.

29 Et le prophète releva le corps de l'homme de Dieu, et le mit sur l'âne, et le ramena. Et ce vieux prophète revint dans la ville pour en faire le deuil et l'ensevelir.

30 Et il mit son corps dans son tombeau; et ils pleurèrent sur lui, en disant: Hélas, mon frère!

31 Et après l'avoir enseveli, il dit à ses fils: Quand je serai mort, ensevelissez-moi dans le tombeau où est enseveli l'homme de Dieu; et mettez mes os à côté de ses os.

32 Car elle s'accomplira certainement la parole qu'il a prononcée à voix haute, de la part de l'Éternel, contre l'autel qui est à Béthel et contre toutes les maisons des hauts lieux qui sont dans les villes de Samarie.

33 Néanmoins Jéroboam ne se détourna point de sa mauvaise voie; mais il fit de nouveau, pour les hauts lieux, des sacrificateurs pris de tout le peuple; et il instituait qui le voulait, pour en faire un sacrificateur des hauts lieux.

34 Et cela augmenta tellement le péché de la maison de Jéroboam, qu'elle fut effacée et exterminée de dessus la terre.

1 Na ka tae mai tetahi tangata a te Atua i Hura ki Peteere, he mea ki na Ihowa: a i te tu a Ieropoama i te taha o te aata, e tahu whakakakara ana.

2 Na karangatia ana e ia ta Ihowa kupu ki te aata; i mea ia, E te aata na, e te aata na, ko ta Ihowa kupu tenei, Nana, tera e whanau tetahi tamaiti o te whare o Rawiri, ko Hohia tona ingoa, a ka tapaea e ia ki runga ki a koe nga tohunga o nga wahi tiketike e tahu whakakakara nei ki runga ki a koe; a ka tahuna he wheua tangata ki runga ki a koe.

3 I hoatu ano e ia he tohu i taua ra, i mea, Ko te tohu tenei i korerotia e Ihowa, Nana, ka koara te aata, a ka maringi nga pungarehu o runga.

4 A, no te rongonga o te kingi i te kupu a te tangata a te Atua i karangatia nei e ia ki te aata i Peteere, ka totoro te ringa o Ieropoama i te aata ka mea ia, Hopukia ia. Na memenge ake tona ringa i totoro nei ki a ia, kihai hoki i taea te whakaho ki mai ki a ia.

5 Na kua koara te aata; maringi ake nga pungarehu i runga i te aata, i rite tonu ki te tohu i homai e te tangata a te Atua, ki ta Ihowa i korero ai.

6 Na ka oho te kingi, ka mea ki te tangata a te Atua, Tena ra, karanga atu ki te aroaro o Ihowa, o tou Atua, ka inoi moku, kia whakahokia mai toku ringa ki ahau. Na ka karanga te tangata a te Atua ki te aroaro o Ihowa, a ka whakahokia te ringa o te kingi ki a ia, ka pera me to mua.

7 Na ka mea te kingi ki te tangata a te Atua, Haere mai taua ki te whare ki tetahi oranga mou, kia hoatu hoki e ahau tetahi mea ki a koe.

8 Na ka mea te tangata a te Atua ki te kingi, Ahakoa i homai e koe ko te hawhe o tou whare, e kore ahau e haere taua, e kore ano e kai taro, e inu wai ki tenei wahi.

9 Ko te ako hoki tenei ki ahau, ko ta Ihowa hoki i korero ai; i mea ai, Kei kai taro, kei inu wai; kaua ano e hoki mai na te ara e haere atu ai koe.

10 Na haere ana ia he ara ke, kihai i hoki na te ara i haere mai nei ia ki Peteere.

11 Na i Peteere tetahi poropiti e noho ana, he koroheke; a, ka haere mai tetahi o ana tama, ka korerotia ki a ia nga mea katoa i mea ai te tangata a te Atua i taua ra ki Peteere; i korerotia ano e ratou ki to ratou papa nga kupu i korero ai ia ki t e kingi.

12 Na ka mea to ratou papa ki a ratou, Tena koa te ara i haere ai ia? I kite hoki ana tama i te ara i haere atu ai te tangata a te Atua i haere mai nei i Hura.

13 Na ka mea ia ki ana tama, Whakanohoia taku kaihe. Na whakanohoia ana tana kaihe e ratou, a eke ana ia ki runga.

14 Na whaia ana e ia te tangata a te Atua, mau rawa atu e noho ana i raro i tetahi oki; a ka mea ki a ia, Ko koe ianei te tangata a te Atua i haere mai nei i Hura? Ano ra ko tera, Ae, ko ahau.

15 Katahi ka mea ia ki a ia, Haere mai taua ki te whare ki te kai taro mau.

16 Ano ra ko ia, E kore e ahei kia hoki taua, kia haere atua; e kore ano taua e kai taro, e inu wai ranei ki tenei wahi.

17 Kua korerotia mai hoki ta Ihowa kupu ki ahau, Kei kai taro, kei inu wai ki reira, kei anga, kei haere mai na te ara ka haere atu nei koe.

18 Na ka mea tera ki a ia, He poropiti ano ahau, he pena me koe; kua korerotia mai ano ki ahau te kupu a Ihowa e tetahi anahera: i ki mai ia, Whakahokia ia ki a koe, ki tou whare ki te kai taro mana, ki te inu wai. He teka ia nana ki a ia.

19 Heoi hoki ana ia i a ia, a kai taro ana i roto i tona whare, inu wai ana.

20 Na, i a raua e noho ana ki te tepu, ko te putanga mai o te kupu a Ihowa ki te poropiti nana nei ia i whakahoki:

21 A ka karanga ia ki te tangata a te Atua i haere mai nei i Hura, ka mea, Ko ta Ihowa kupu tenei, Na, kua tutu nei koe ki te mangai o Ihowa, a kahore i mau i a koe te ako i ako ai a Ihowa, tou Atua ki a koe,

22 Heoi hoki mai ana koe, kai taro ana, inu wai ana ki te wahi i korero ai ia ki a koe, Kei kai taro, kei inu wai; e kore e tae tou tinana ki te urupa o ou matua.

23 A ka mutu tana kai taro, ka mutu tana inu, na ka whakanohoia e ia te kaihe mona, ara mo te poropiti i whakahokia mai nei e ia.

24 Na, i tona haerenga, ka tutaki tetahi raiona ki a ia, ka whakamate i a ia: a ko tona tinana i akiritia ki te ara, me te kaihe ki tona taha tu ai; ko te raiona ano hoki i tu i te taha o te tinana.

25 Na, ka haere mai nga tangata, ka kite i te tinana i akiritia ra ki te ara, me te raiona e tu ana i te taha o te tinana: ka haere, ka korero i taua mea i te pa i noho ai te poropiti koroheke.

26 A, no te rongonga o taua poropiti, nana nei ia i whakahoki mai i te ara, ka mea ia, Ko te tangata tena a te Atua kihai nei i whakarongo ki te mangai o Ihowa, a hoatu ana ia e Ihowa ki te raiona, a haea iho e ia, whakamatea iho; ko ta Ihowa kupu hoki tena i korero ai ki a ia.

27 Na ka korero ia ki ana tama, ka mea, Whakanohoia taku kaihe, a whakanohoia ana e ratou.

28 Na haere ana ia, a rokohanga atu ko te tinana, he mea akiri ki te ara, me te kaihe raua ko te raiona e tu ana i te taha o te tinana; kihai te tinana i kainga e te raiona, kihai ano te kaihe i haea.

29 Na hapainga ana te tinana o te tangata a te Atua e te poropiti, a whakatakotoria ana ki runga ki te kaihe, whakahokia ana; haere ana ki te pa o te poropiti koroheke ki te tangi, ki te tanu i a ia.

30 Na whakatakotoria ana e ia tona tinana ki roto ki tona ake urupa; a ko ta ratou tangi mona, Aue, e toku teina.

31 A, ka mutu tana tanu i a ia, ka korero ia ki ana tama, ka mea, Kia mate ahau, tanumia ahau ki roto ki te urupa i tanumia ai te tangata a te Atua; hei te taha o ona wheua whakatakoto ai i oku wheua.

32 No te mea tera e tino rite ta Ihowa korero i karangatia e ia mo tenei aata i Peteere, mo nga whare katoa hoki o nga wahi tiketike i nga pa o Hamaria.

33 I muri i tenei kihai a Ieropoama i tahuri i tona ara kino; engari i tahuri ano ki te mea tohunga no roto noa iho i te iwi katoa mo nga wahi tiketike: ahakoa ko wai i hiahia, kua whakatohungatia e ia, kia whai tohunga ai mo nga wahi tiketike.

34 Na meinga ana tenei mea hei hara mo te whare o Ieropoama, hei mea e huna ai, e whakamotitia rawatia ai i te mata o te whenua.