1 Et je vis monter de la mer une bête qui avait sept têtes et dix cornes, et sur ses cornes dix diadèmes, et sur ses têtes un nom de blasphème.

2 Et la bête que je vis ressemblait à un léopard; ses pieds étaient comme ceux d'un ours, et sa gueule comme la gueule d'un lion. Et le dragon lui donna sa force, et son trône, et un grand pouvoir.

3 Et je vis l'une de ses têtes comme blessée à mort; mais cette plaie mortelle fut guérie, et toute la terre étant dans l'admiration, suivit la bête.

4 Et on adora le dragon qui avait donné son pouvoir à la bête; on adora aussi la bête, en disant: Qui est semblable à la bête, et qui pourra combattre contre elle?

5 Et on lui donna une bouche qui disait de grandes choses et des blasphèmes; et on lui donna le pouvoir de faire la guerre pendant quarante-deux mois.

6 Et elle ouvrit la bouche pour blasphémer contre Dieu, pour blasphémer contre son nom et son tabernacle, et contre ceux qui habitent dans le ciel.

7 Il lui fut aussi donné de faire la guerre aux saints, et de les vaincre. Et il lui fut donné puissance sur toute tribu, langue, et nation.

8 Et tous ceux qui habitent sur la terre, dont les noms ne sont pas écrits dès la création du monde dans le livre de vie de l'Agneau qui a été immolé, l'adorèrent.

9 Si quelqu'un a des oreilles, qu'il écoute.

10 Si quelqu'un mène en captivité, il ira en captivité; si quelqu'un tue avec l'épée, il faut qu'il soit tué lui-même par l'épée; c'est ici la patience et la foi des saints.

11 Puis je vis une autre bête monter de la terre, qui avait deux cornes semblables à celles d'un agneau, et elle parlait comme un dragon.

12 Elle exerçait toute la puissance de la première bête en sa présence, et elle faisait que la terre et ses habitants adoraient la première bête, dont la plaie mortelle avait été guérie.

13 Et elle opérait de grands prodiges, même jusqu'à faire descendre du feu du ciel sur la terre, à la vue des hommes.

14 Et elle séduisait les habitants de la terre, par les prodiges qu'il lui était donné d'opérer en présence de la bête, disant aux habitants de la terre de dresser une image à la bête, qui après avoir reçu le coup mortel de l'épée, était encore en vie.

15 Et il lui fut donné d'animer l'image de la bête, afin que l'image de la bête parlât, et elle fit mettre à mort tous ceux qui n'adoraient pas l'image de la bête.

16 Et elle faisait que tous, petits et grands, riches et pauvres, libres et esclaves, prenaient une marque à la main droite, ou au front.

17 Et personne ne pouvait acheter ni vendre, s'il n'avait la marque ou le nom de la bête, ou le nombre de son nom.

18 C'est ici la sagesse. Que celui qui a de l'intelligence, compte le nombre de la bête, car c'est un nombre d'homme, et son nombre est six cent soixante-six.

1 Na i te tu ahau i te one o te moana. A ka kite ahau i tetahi kararehe e haere ake ana i te moana, e whitu ona mahunga, tekau nga haona, tekau hoki nga karauna i runga i ona haona, i runga ano i ona mahunga ko te ingoa kohukohu.

2 Rite tonu hoki te kararehe i kite ai ahau ki te reparo, ko ona waewae kei o te pea, ko tona mangai kei te mangai o te raiona; a ka hoatu e te tarakona tona kaha ki a ia, tona torona, me te mana nui.

3 I kite ano ahau i tetahi o ona matenga me te mea kua maru, he mea e mate rawa ai; heoi kua ora ia i tona patunga e mate ai ia: na kei te miharo te ao katoa i muri mai i te kararehe;

4 Na koropiko ana ratou ki te tarakona nana nei i hoatu te mana ki te kararehe: koropiko ana hoki ki te kararehe: i mea ratou, Ko wai te rite ana ki te kararehe? Ko wai te kaha ana ki te whawhai ki a ia?

5 A i hoatu ki a ia he mangai, e korero ana i nga korero nunui, i nga kohukohu; i hoatu hoki ki a ia he kaha, e mahi ai ia a taka noa nga marama e wha tekau ma rua.

6 A ka puaki i tona mangai he kohukohu ki te Atua, he kohukohu ki tona ingoa, ki tona nohoanga, ki te hunga hoki e noho ana i te rangi.

7 I tukua ano ki a ia kia whawhai ki te hunga tapu, kia taea hoki ratou e ia: i hoatu ano ki a ia he mana ki nga hapu katoa, ki nga reo, ki nga iwi.

8 A, ko te hunga katoa e noho ana i te whenua, ka koropiko ki a ia, nga tangata katoa kahore nei o ratou ingoa i tuhituhia ki te pukapuka ora a te Reme, no te timatanga iho ra ano o te ao tona whakamatenga.

9 Ki te mea he taringa to tetahi, kia rongo ia.

10 Ko te tangata hopu taurekareka, ka riro ano ia hei taurekareka: ko te tangata e patu ana ki te hoari, ka patua ano ia kite hoari. Ko tenei te manawanui me te whakapono o te hunga tapu.

11 I kite ano ahau i tetahi atu kararehe e haere ake ana i te whenua; e rua ona haona rite tonu ki o te reme, ko tana korero hoki i rite ki ta te tarakona.

12 Kei a ia no nga mana katoa o te kararehe tuatahi hei mahi ki tona aroaro, e mea ana hoki ia i te whenua me te hunga hoki e noho ana i reira kia koropiko ki te kararehe tuatahi, kua ora nei tona patunga e mate ai ia.

13 He nui hoki nga tohu e meatia ana e ia, e mea ana ia i te kapura kia heke iho i te rangi ki te whenua i te tirohanga a nga tangata.

14 E whakapohehe ana hoki ia i te hunga e noho ana i te whenua, ki nga tohu ka hoatu nei ki a ia kia mahia ki te aroaro o te kararehe; e mea ana ia ki te hunga e noho ana i te whenua, kia hanga he whakapakoko mo te kararehe i patua nei ki te hoari, a kua ora nei ano.

15 I hoatu ano ki a ia kia hoatu he wairua ora ki te whakapakoko o te kararehe, e korero ai te whakapakoko o te kararehe, e mea ai hoki i te hunga e kore e koropiko ki te whakapakoko o te kararehe kia whakamatea.

16 I mea ano hoki ia i te hunga katoa, i te iti, i te rahi, i te hunga whai taonga, i te hunga rawakore, i nga rangatira, i nga pononga, kia meatia ki a ratou he tohu ki o ratou ringaringa matau, ki o ratou rae ranei:

17 Kia kaua hoki tetahi e ahei te hoko mai te hoko atu ranei, ko te tangata anake kei a ia nei te tohu, te ingoa ranei o te kararehe, te whika ranei o tona ingoa.

18 Tenei te matauranga. Ma te tangata whai whakaaro e tatu te whika o te kararehe: he whika tangata hoki. Na, ko tona whika, E ono rau e ono tekau ma ono.