1 I te taha o nga wai o Papurona, noho ana tatou i reira, ae, tangi ana tatou, ia tatou i mahara ai ki Hiona.2 Whakairia ake e tatou a tatou hapa ki runga ki nga wirou i waenganui o reira.3 No te mea i tono i reira te hunga nana tatou i herehere ki etahi waiata i a tatou, me te hunga nana tatou i tukino i tono mai he hari i a tatou, i mea mai, Waiatatia mai ki a matou tetahi o nga waiate o Hiona.4 Me pehea matou ka waiata ai i te waiata a Ihowa i te whenua tauhou?5 Ki te wareware ahau ki a koe, e Hiruharama, kia wareware toku ringa matau ki tana mahi.6 Ki te kore ahau e mahara ki a koe, kia piri toku arero ki toku ngao; ki te kore ahau e whakanui i Hiruharama ki runga ake i taku mea i tino hari ai.7 E Ihowa, maharatia nga tama a Eroma i te ra o Hiruharama; ta ratou meatanga, Whakahoroa, whakahoroa, a taea rawatia ano tona turanga.8 E te tamahine o Papurona, meake nei whakangaromia, ka hari te tangata e utua ai koe mo tau i mea ai ki a matou.9 Ka hari te tangata e hopu ana, e ta ana i au mea nohinohi ki runga ki te kohatu.
1 Nous nous sommes assis près des fleuves de Babylone, et là, nous avons pleuré, nous souvenant de Sion.2 Nous avons suspendu nos harpes aux saules, au milieu d’elle.3 Là, ceux qui nous avaient emmenés captifs nous demandaient des chants joyeux: Chantez-nous quelque chose des cantiques de Sion.4 Comment chanterions-nous les cantiques de l'Éternel, dans une terre étrangère?5 Si je t'oublie, Jérusalem, que ma droite s'oublie elle-même!6 Que ma langue s'attache à mon palais, si je ne me souviens de toi, si je ne fais de Jérusalem le principal sujet de ma joie!7 Éternel, souviens-toi des enfants d'Édom, qui, dans la journée de Jérusalem, disaient: Rasez, rasez jusqu'à ses fondements!8 Fille de Babel, la dévastée, heureux qui te rendra ce que tu nous as fait!9 Heureux qui saisira tes enfants, et les écrasera contre le rocher!